ALMA tuvastas esimest korda otseselt tähti moodustava gaasi varajastes galaktikates

Varajases universumis hakkasid esimesed galaktikad kuju võtma umbes miljon aastat pärast Suurt Pauku. Nendes noortes süsteemides moodustusid tähed külma gaasi suurtest varudest, mis järk-järgult ehitasid üles struktuurid, mida me täna kosmoses näeme. Tähti moodustava gaasi mõistmine on võtmetähtsusega selgitamaks, kuidas galaktikad kasvasid, kuid selle neutraalse komponendi otsene jälgimine on jäänud keeruliseks, eriti suurte vahemaade tagant. … Read more

Globaalne seenekaart paljastas 110 kvadriljoni kilomeetri jagu niidistikku

Teadlased kaardistasid esimest korda maailma maa-aluse seeneniidistiku, mille kogupikkus ulatuks sirgeks tõmmatuna kümnendikuni Linnutee galaktika laiusest. Silmale eest varju jääv võrgustik mängib kriitilist rolli kogu planeedi süsinikuringes. Maa mullastiku ülemises 15 sentimeetri paksuse kihis peitub erakordne kogus elusainet. Sealsete arbuskulaarsete mükoriisaseente ehk krohmseente niidistiku kogupikkus ulatub hinnanguliselt 110 kvadriljoni kilomeetrini. Näitaja ületab Maad ja Päikest … Read more

Populaarne ajutoidulisand seostati meestel lühema elueaga

Ulatuslik teadusuuring viitab sellele, et meestel, kelle veres on kõrgem aminohappe türosiini tase, võib olla lühem eluiga – nad võivad kaotada ligi aasta oodatavast elueast. Leid on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et türosiini seostatakse tavaliselt aju tervisega ning seda kasutatakse sageli toidulisandites, mis on mõeldud keskendumisvõime ja vaimse sooritusvõime parandamiseks. Türosiin on aminohape, mida organism kasutab … Read more

NASA satelliidid avastasid ookeanilaine, mis võib viidata El Niño naasmisele

NASA satelliidid on tuvastanud tohutu sooja vee impulsi, mis jõuab Lõuna-Ameerika rannikule, andes märku, et tõenäoliselt on kujunemas El Niño nähtus. Sooja vett kannavad itta hiiglaslikud ookeanilained, mida tuntakse Kelvini lainetena. Need lained põhjustavad ka meretaseme tõusu rannikualadel. Kelvini lained liiguvad piki ekvaatorit läbi Vaikse ookeani ning need on üks peamisi näitajaid, mida teadlased jälgivad … Read more

Klambrikujulised osakesed loovad materjali, mis on korraga tugev ja kiiresti lahtihargnev

Teadlased on avastanud, et klambrikujulised osakesed võivad omavahel põimuda, moodustades materjali, mis on ühtaegu tugev ja paindlik. Erinevalt tavapärastest materjalidest saab need osakesed lukustada vastupidavaks struktuuriks või vibratsiooni abil sekunditega lahti harutada. See ebatavaline käitumine tuleneb osakeste geomeetriast: klambrikujuline vorm võimaldab neil mehaaniliselt üksteise külge haakuda, ilma et oleks vaja liimi või muid sideaineid. Kui … Read more

Kas paljud üliõpilased kaotavad lugemisoskuse?

Ajakirjas The Chronicle of Higher Education ilmunud essees kirjeldab ülikooli kirjandus- ja kirjutamisõppejõud Tyler Jagt, kuidas mitte ükski tema üliõpilastest ei suutnud läbi lugeda 20-leheküljelist artiklit, mille tema ise oli kümme aastat tagasi tudengina raskusteta läbi lugenud. Üks üliõpilane tunnistas, et kaotas pidevalt teemast järje. Jagt viitab 2024. aasta riiklikule haridusprogressi hindamisele, mille kohaselt olid … Read more

Jalgpallieufooria ja sündimuse kasv: müüt või tegelikkus?

Kas rahvuslik jalgpallieufooria toob üheksa kuud hiljem kaasa beebibumi? See teooria on levinud pärast 2006. ja 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi. 2014. aastal võitis Saksamaa finaalis Argentiina 1:0, üle 30 miljoni vaataja jälgis mängu telerist ning tänavad täitusid tähistajatega. Saksimaa perepoliitika ekspert Alexander Krauß ennustas juba enne finaali ajalehes Bild beebibumi: “Kui pall veereb, on tuju … Read more

Tume elurikkus aitas lahendada Darwini 160 aastat vana mõistatuse

Tartu Ülikooli külalisteadlase juhitud töörühm leidis lahenduse, kuidas hinnata, millised liigid uues elupaigas püsima suudavad jääda. Leid aitab edaspidi hinnata, kuidas ökosüsteemid kliimamuutusele reageerivad. Rahvusvaheline teadlaste töörühm, kuhu kuulusid teiste seas Tartu Ülikooli külalisdoktorant Wen-Gang Zhang ja botaanika professor Meelis Pärtel, leidis uue lahenduse ühele ökoloogia pikaajalisemale vaidlusküsimusele: Darwini naturaliseerumise paradoksile. See käsitleb küsimust, millistel … Read more

Ühe minuti loeng: mida suvepäevad ajuga teevad?

Meil Eestis on päev kord liiga pikk, kord liiga lühike. Suvel muutub Eestis lisaks ilmale ka meie aju töörežiim, märgib Tallinna Ülikooli nooremteadur Mark Tamm minutiloengus. Keha sisemisi ööpäevarütme juhib ajus suprakiasmaatiline tuum ehk keskne bioloogiline kell. Peaaegu igal keha rakul on omaenda ööpäevarütm ning just seesama bioloogiline kell aitab tagada, et eri kudede ja … Read more

Oxfordi füüsikud lõid uut tüüpi Schrödingeri kassi kvantseisundi

Oxfordi ülikooli füüsikud on loonud täiesti uut tüüpi kvantseisundi, mis sarnaneb kuulsa Schrödingeri kassi mõtteeksperimendiga, kuid on sellest veelgi kummalisem. Erinevalt varasematest katsetest kasutasid teadlased seisundi loomiseks komponente, mis on ise tugevalt kvantloomusega — see tähendab, et mitte ainult tervik, vaid ka selle osad käituvad kvantsuperpositsiooni põhimõtete järgi. Tavaline Schrödingeri kassi seisund kujutab endast olukorda, … Read more