Tartu Ülikooli külalisteadlase juhitud töörühm leidis lahenduse, kuidas hinnata, millised liigid uues elupaigas püsima suudavad jääda. Leid aitab edaspidi hinnata, kuidas ökosüsteemid kliimamuutusele reageerivad. Rahvusvaheline teadlaste töörühm, kuhu kuulusid teiste seas Tartu Ülikooli külalisdoktorant Wen-Gang Zhang ja botaanika professor Meelis Pärtel, leidis uue lahenduse ühele ökoloogia pikaajalisemale vaidlusküsimusele: Darwini naturaliseerumise paradoksile. See käsitleb küsimust, millistel liikidel on kõige suurem tõenäosus uues elupaigas püsima jääda. Charles Darwin pakkus üle-eelmisel sajandil välja kaks vastandlikku ennustust. Ühe järgi on uude keskkonda jõudval liigil suurem võimalus püsima jääda siis, kui ta on kohalike liikidega lähedases suguluses ja seega sarnaste keskkonnanõudlustega. Teise ennustuse järgi peaksid edukamad olema hoopis kaugema sugulusega liigid. Nemad kasutavad teistsuguseid ressursse ega konkureeri kohalike liikidega nii tugevasti. Ökoloogid on rohkem kui 160 aastat vaielnud, millal kehtib üks ja millal teine seletus.
