Meil Eestis on päev kord liiga pikk, kord liiga lühike. Suvel muutub Eestis lisaks ilmale ka meie aju töörežiim, märgib Tallinna Ülikooli nooremteadur Mark Tamm minutiloengus. Keha sisemisi ööpäevarütme juhib ajus suprakiasmaatiline tuum ehk keskne bioloogiline kell. Peaaegu igal keha rakul on omaenda ööpäevarütm ning just seesama bioloogiline kell aitab tagada, et eri kudede ja elundite rütmid on omavahel kooskõlas. Bioloogilist kella seadistavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, füüsiline aktiivsus ja sotsiaalne käitumine, kuid peamiseks kellakeerajaks on valgus. Lisaks kepikestele ja kolvikestele leiduvad silma võrkkestas ka kolmandat tüüpi valgustundlikud rakud. Nende rakkude põhiülesanne on anda ajule märku, millal päev algab või lõpeb. Nendes erilistes rakkudes sisalduv valk melanopsiin on tundlik just lühilainelisele ehk sinakale valgusele, mida inimene saab kõige rohkem päevavalgusest.
