Euroopa Parlament kiitis heaks resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Muslimi Vennaskond ja nõutakse rangemaid samme islamistliku mõju vastu Euroopa institutsioonides. Algatuse vedas keskerakondlik Euroopa Rahvapartei. Resolutsiooni esitas prantsuse saadik Céline Imart, kes nimetas hääletust ajalooliseks, sest tegemist on esimese parlamendi tasandi sammuga islamistliku infiltratsiooni vastu. Taustaks on USA administratsiooni otsus määratleda Vennaskond ja neli seotud haru terroristlike organisatsioonidena.
Tekst hoiatab, et organiseeritud islamistlikud võrgustikud ohustavad demokraatlikke institutsioone, usuvabadust, õigusriiki ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust. See kutsub üles rangemale järelevalvele välisrahastuse, eelkõige Katari ja Türgiga seotud rühmade üle, ning suuremale läbipaistvusele ELi toetuste osas, mis võivad olla seotud Vennaskonnaga. Seadusandjad palusid Euroopa Nõukogul kaaluda seotud isikute ja organisatsioonide lisamist ELi terroristide nimekirja.
Konservatiivid toetasid meedet valdavalt, vasakpoolsed olid paljuski vastu; Imart heitis sotsialistidele ja äärmusvasakpoolsetele ette läbirääkimiste boikoteerimist. Euroopa rassismivastane võrgustik pidas resolutsiooni diskrimineerivaks. Parlament rõhutas, et moslemite kaitse diskrimineerimise eest jääb oluliseks, kuid usuvabadust tuleb eristada organiseeritud islamistlikust poliitilisest tegevusest. Resolutsioon ei ole siduv.