Kaheksajalg on osav ja nutikas loom. Nüüd selgub, et ta oskab peegelpilti vaadates aru saada, kus asjad pärismaailmas on. Niisugust oskust on varem täheldatud ainult selgroogsete loomade nagu mõnede imetajate ja mõnede lindude juures. Ameerika teadlased eesotsas Mary Kieseleriga Dartmouthi Kolledžist tegid katseid kolme kaheksajalaga liigist Octopus bimaculoides. Teadlased ei läinud põhikatse juurde otse, vaid … Loe edasi
Viieaastaste laste akadeemiliste oskuste toetamisel on vanemate uskumused ja koostöö lasteaiaga olulisemad kui koduste tegevuste rohkus, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst. Paljud lapsevanemad tunnevad muret, kas nad pingutavad piisavalt, et oma last kooliks ette valmistada. Värske doktoritöö tulemused annavad neile mõneti rahustava sõnumi: vähemalt viieaastaste laste puhul ei sõltu keele- ja matemaatikaoskused otseselt sellest, kui … Loe edasi
Astronoomid on avastanud uue korduva raadioplahvatuste allika nimega ASKAP J1745, mille päritolu on nüüd kindlaks tehtud: tegemist on kahe üksteise ümber spiraalsel teel tiirleva tähe süsteemiga. Seda leidu peetakse nn Rosetta kiviks, mis aitab mõista ka teisi sarnaseid salapäraseid kosmosesignaale. Korduvad raadioplahvatused on astronoomidele pikka aega mõistatusi esitanud, kuna nende allikas ja tekkeprotsess pole olnud … Loe edasi
Mereelustiku salakaubandus on vähetuntud, kuid tõsine oht mereökosüsteemidele. Eriti levinud on haisulehtede, merehobuste ja merikarulaadsete (merikurk) ebaseaduslik vedu, kuna neid on suhteliselt lihtne pagasis või pakkides piiriületusel peita. Senised kontrollivõimalused on piiratud ning tuvastamine keeruline. Lahenduse leidmiseks töötasid teadlased välja tehisintellektil (AI) põhineva algoritmi, mis suudab tuvastada kolme kõige sagedamini salakaubana veetava merelooma – haisulehtede, … Loe edasi
Kaasaegse põllukultuuride aretuse peamine eesmärk on ühendada mitu soovitud omadust, koondades ühe sordi genoomi soodsad geenivariantid (alleelid). Senised strateegiad on aga sageli aeganõudvad ja ebaefektiivsed. Loe täispikka artiklit: Phys.org
Kolmas teadaolev tähtedevaheline külastaja 3I/ATLAS on tekitanud astronoomide seas suurt elevust, sundides neid üle vaatama teadmisi teiste päikesesüsteemide ja meie oma kohta. Nüüd võib sellel tähtedevahelisel objektil olla ootamatu mõju ka meie arusaamale tumedast ainest. Hamburgi Ülikooli teadlaste uus eeltrükiväljaanne arXiv-i serveris püüab arvutada, milline mõju oleks suurel hulgal tähtedevahelistel objektidel meie galaktika tumeda aine … Loe edasi
Lagundajad on Maa elukõlblikkuse säilitamiseks hädavajalikud: nad lagundavad surnud biomassi ja tagastavad ökosüsteemi võtmetoitained nagu süsinik, lämmastik ja fosfor. Enamik lagundajaid, sealhulgas seened, toituvad osmotroofiat kasutades — see tähendab, et nad imavad lahustunud toitaineid, selle asemel et alla neelata saaki. Kuidas see toitumisviis on eukarüootide elupu harudes korduvalt tekkinud, on aga seni ebaselge. Teadlased uurivad, … Loe edasi
Hiljutisel hommikul hakkas Brasiilia põhjaosas Tocantinsi osariigis asuvas Xerente põlisrahvaste territooriumis tuli pragisema nagu lähenev vihm. Kuid põliselanikud ei kartnud ega rutanud seda kustutama. Loe täispikka artiklit: Phys.org
Tokyo Metropolitani Ülikooli teadlased on simulatsioonide abil näidanud, et uut tüüpi kompaktne röntgenteleskoop suudab kaardistada kogu Kuu pinna keemilise koostise vaid kahe aastaga. See on oluline läbimurre Kuu geoloogilise arengu mõistmisel. Uurijad modelleerisid detailselt detektori tööd ja realistlikku satelliidimissiooni ning leidsid, et kaks aastat piisab Kuu pinnalt viie võtmeelemendi kaardistamiseks. Kui kasutada 5×5 detektorist koosnevat … Loe edasi
Hiljutine uuring näitas, et kunstlikult loodud isepaljunev RNA-süsteem, mis modelleerib primitiivset elu elu tekke alguses, arenes teatud katsetingimustes väljasuremisele vastuvõtlikumaks. Loe täispikka artiklit: Phys.org