Lagundajad on Maa elukõlblikkuse säilitamiseks hädavajalikud: nad lagundavad surnud biomassi ja tagastavad ökosüsteemi võtmetoitained nagu süsinik, lämmastik ja fosfor. Enamik lagundajaid, sealhulgas seened, toituvad osmotroofiat kasutades — see tähendab, et nad imavad lahustunud toitaineid, selle asemel et alla neelata saaki. Kuidas see toitumisviis on eukarüootide elupu harudes korduvalt tekkinud, on aga seni ebaselge. Teadlased uurivad, kas selles on rolli mänginud horisontaalne geeniülekanne — protsess, mille käigus geenid liiguvad organizmide vahel, mitte ei pärandustu vanematelt järglastele. Selline geenivahetus võib olla andnud erinevatele eukarüootilistele liinidele lagundamiseks vajalikud ensüümid ja võimed. Uurimistöö aitab mõista, miks osmotroofne toitumisviis on evolutsiooni käigus nii paljudes erinevates rühmades iseseisvalt välja kujunenud ning milline on lagundajate evolutsiooniline ajalugu meie planeedil.
