OECD hariduse ülevaade: õpetajate järelkasv ja töötingimused on murekohaks nii Eestis kui OECD riikides

Haridusstatistika kogumiku järgi mõjutavad lähiaastatel õpetajate puudust nii õpetajate vanuseline koosseis, tööturu muutused kui ka demograafia. OECD rõhutab, et õpetajate tööjõusurve avaldub eri riikides erinevalt – näiteks kvalifikatsioonita õpetajate suurema osakaalu, õpetajate lahkumise, vananemise või asendamisraskuste kaudu. OECD riikides kasvas 55-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal 2015.–2024. aastal 20%-lt 23%-le. Eesti kuulub riikide hulka, kus vanemaealiste õpetajate osakaal on üks kõrgemaid. Eestis töötab ka suhteliselt palju täieliku kvalifikatsioonita õpetajaid: nende osakaal on 20,3%, OECD keskmine 9,1%. OECD riikides prognoositakse 5–14-aastaste laste arvu vähenemist 2024.–2033. aastal umbes 9%, kuid õpilaste arvu vähenemine ei tähenda automaatselt õpetajate arvu samaväärset vähenemist. Väiksemad klassid, kaasav haridus ja hariduse kättesaadavuse tagamine mõjutavad seda, kui palju õpetajaid süsteemis tegelikult vaja on. Õpetajaameti atraktiivsus aga ei sõltu ainult palgast, vaid ka teistest teguritest. OECD riikides on töötingimustega rahul 68% õpetajatest, palgaga aga 39%. Aktuaalseks teemaks on töökoormus. OECD täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) andmetel töötasid põhi-, kesk- ja kutsehariduse õpetajad OECD riikides 2023. aastal keskmiselt 40,8 tundi nädalas; teiste bakalaureuse- või magistrikraadiga töötajate keskmine töönädal oli 41,5 tundi. Eestis töötasid samade haridustasemete õpetajad keskmiselt 40,5 tundi nädalas, teised bakalaureuse- või magistrikraadiga töötajad aga 40,9 tundi nädalas. Vaatamata murekohtadele peetakse õpetajaametit tähenduslikuks: valdav enamik õpetajaid leiab, et ameti eelised kaaluvad üles puudused. Küll aga on oluline küsimus ühiskondlik väärtustamine. Vaid 22% OECD riikide õpetajatest leiab, et õpetajaametit ühiskonnas väärtustatakse. Education at a Glance” on OECD haridusstatistika kogumik, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 38 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. Vaata lisaks: Kogumiku terviktekst: Full Report: Education at a Glance 2026 | OECD Kogumiku tutvustamise vebinar ja slaidid: Education at a Glance 2026 Eesti ülevaade OECD EAG26_Eesti.pdf | 232.86 KB | pdf press@hm.ee Haridustöötajad

Loe täispikka artiklit: Haridusministeerium

Leave a Comment