Suurbritannia teadlaste ligimeelitamise programm on toonud vaid 18 välisuurijat

Suurbritannia valitsus on tunnistanud, et selle suvel käivitatud Global Talent viisaprogramm on seni meelitanud riiki kokku vaid 18 rahvusvahelist teadlast. Programm loodi vastusena ELi ja Prantsusmaa sarnastele algatustele, mille eesmärk on värvata Ameerika Ühendriikidest ja mujalt lahkuvaid teadlasi. Samas kui EL pani lauale 500 miljonit eurot, suutis Suurbritannia eraldada vaid 54 miljonit naela. Teaduse, innovatsiooni … Loe edasi

Mis on aegruum? Saladus reaalsuse südames

Uus filosoofiline käsitlus seab kahtluse alla ühe füüsika põhikontseptsiooni — nn plokkuniversumi idee, mille kohaselt minevik, olevik ja tulevik eksisteerivad kõik korraga ajatus tervikus. Filosoofid ja füüsikud on pikalt debateerinud selle üle, kas aegruum on midagi, mis tegelikult eksisteerib, või üksnes matemaatiline vahend nähtuste kirjeldamiseks. Uus argument väidab, et füüsikud ajavad omavahel segamini kaks põhimõtteliselt … Loe edasi

Teadlased seadsid kahtluse alla ühe inimkonna vanima harjumuse

Iidsed sooned inimhammaste pinnal, mida peeti kunagi hambaorkide kasutamise tõendiks, võivad uue primaatide uuringu kohaselt olla lihtsalt loomuliku kulumise tulemus. Uuring näitas ka, et üks levinud kaasaegne hambadefekt on ainuomane inimestele, vihjates, et tänapäevane elustiil muudab meie hambaid ootamatult. Loe täispikka artiklit: ScienceDaily

Niklaatjuhtidel on ühine elektrooniline sõrmejälg

Ülijuhid — materjalid, mis juhtivad elektrit nulltakistusega teatud temperatuurivahemikus — on osutunud väga paljutõotavaks kvantarvutite ja muude tipptasemel tehnoloogiate arendamisel. Kuigi enamik neist materjalidest muutub ülijuhtivaks väga madalal temperatuuril, näitavad mõned ülijuhtivust ka kõrgematel temperatuuridel. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Iidsed hambakivid paljastavad Jaapani suuõõne mikrobioomi ajaloolisi muutusi

Teadlased on uurinud Jaapani elanikkonna suuõõne mikrobioomi ajaloolist arengut, analüüsides inimeste skelettijäänustest leitud hambakivides säilinud DNA-d. Uurimuses võrreldi peamiselt Edo-perioodi (17.–19. sajand) inimeste hambakivide mikroobset koostist tänapäevaste proovide omaga. Tulemustest ilmnesid selged erinevused, mis olid seotud ajajärgu, piirkonna ning mitme suubakteri fülogeneetilise arenguga. Uuring näitas, et hambakivid pakuvad ainulaadset võimalust uurida inimeste ajalugu ning inimeste … Loe edasi

Elektriautode levik hoidis Hiinas ära kümneid tuhandeid enneaegseid surmi

Elektriautode laiem levik aitas langenud peenosakeste ja vingugaasi taseme arvelt Hiinas kümnendi jooksul ära hoida ligi 340 000 enneaegset surma, osutab hiljutine analüüs. Samas viitavad tulemused, et uuenenud masinapargist jääb lämmastikdioksiidi reostuse piiramiseks väheks. Hiina on oma taristut ja majandust laiemalt viimastel aastatel hoogsalt elektrifitseerinud. Muu hulgas kiirendas sealne valitsus uute tehnoloogiate skaleerimist sadade miljardite … Loe edasi

Kriisikommunikatsioonil on katkumuistenditest mõndagi õppida

Katkumuistenditel ja tänapäevasel keskkonnaga seotud tervisekriiside kommunikatsioonil on mõndagi ühist, osutavad Eesti ja Soome teadlased. Mõlemad tekstiliigid õpetavad inimesi ohuga toime tulema. Kui ametlikus kriisikommunikatsioonis on aga suurem rõhk keeldudel, siis pärimus seab aukohale inimese aktiivse tegevuse ja vastutuse. Loe täispikka artiklit: ERR