Teadlased on uurinud Jaapani elanikkonna suuõõne mikrobioomi ajaloolist arengut, analüüsides inimeste skelettijäänustest leitud hambakivides säilinud DNA-d. Uurimuses võrreldi peamiselt Edo-perioodi (17.–19. sajand) inimeste hambakivide mikroobset koostist tänapäevaste proovide omaga. Tulemustest ilmnesid selged erinevused, mis olid seotud ajajärgu, piirkonna ning mitme suubakteri fülogeneetilise arenguga. Uuring näitas, et hambakivid pakuvad ainulaadset võimalust uurida inimeste ajalugu ning inimeste ja mikroorganismide vahelisi suhteid läbi aegade. Uurimistulemused avaldati ajakirjas Scientific Reports. Selline paleomikrobioloogiline lähenemine võimaldab teadlastel rekonstrueerida, kuidas toitumine, eluviis ja keskkond on mõjutanud suuõõne mikrobioomi koostist sajandite jooksul, ning annab uut teavet nii ajalooliste elanikkondade tervise kui ka mikroobide evolutsiooni kohta.
