Täht nimega TOI-2155 asub Maast ligikaudu 1350 valgusaasta ehk 839 triljoni miili kaugusel. Tegemist on tähega, mis on veidi suurem, raskem ja kuumem kui meie Päike, kuid iseenesest ei ole see taevakeha midagi erilist ega ebatavalist. Tähelepanu köidab hoopis objekt, mis tiirleb selle tähe ümber. See on niinimetatud vahepealne taevakeha, mille olemus paneb astronoomid küsima, … Loe edasi
Astrofüüsikud, kes tegelevad satelliitide tähtkogumite üha kasvava mõju leevendamisega, on välja töötanud uue ülimusta katte kui ühe võimaliku lahenduse probleemile. Satelliitide arvu kiire kasv orbiidil on muutunud tõsiseks murekohaks astronoomidele üle maailma. Peegelduv päikesevalgus satelliitide pindadelt jätab teleskoopide vaatlustesse heledaid jälgi, mis segavad kosmose uurimist ja häirivad öötaeva loomulikku ilmet. Uus välja töötatud kate neelab … Loe edasi
Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöö näitab, et suurem osa elektritõukerataste ja jalgratturitega juhtuvatest õnnetustest koondub kindlatele ristmikele, kus kohtuvad suured sõidukiirused, piiratud nähtavus ja erinevad liiklejad. Tallinna Tehnikaülikooli värske magistri Oliver Juhan Ed Kari uuris aastatel 2019–2024 Tallinnas toimunud jalgratturite ja elektritõukeratastega seotud liiklusõnnetusi. Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti avaandmete põhjal koostatud analüüs tõi esile 15 … Loe edasi
Igal sügisel võtavad miljonid rändlinnud ette tuhandete kilomeetrite pikkuse teekonna Aafrikasse, et soojemas kliimas talvituda. Teadlastele pole aga lõpuni selge, miks teatud pesitsusalalt pärit linnud rändavad just konkreetsesse talvitumispaika. Nimelt hämmastas Groningeni Ülikooli teadlasi, et näiteks Hollandist pärit must-kärbsenäpid talvituvad ühes piirkonnas, samas kui nende Rootsist pärit liigikaaslased talvituvad mujal. Mõne linnuliigi puhul on see … Loe edasi
Alabama Ülikooli Huntsville’i teadlane on avaldanud ajakirjas The Astrophysical Journal uue uuringu, mis pakub uudset seletust ühele astrofüüsika kestvaimale mõistatusele — miks on Päikese välisatmosfäär ehk kroon miljoneid kraade kuumem kui Päikese enda pind. Uuringu kohaselt võivad Päikese lähedal asuvad väikesed laetud tolmuosakesed märkimisväärselt mõjutada seda, kuidas energia liigub läbi päikesekrooni. See avastus võib põhimõtteliselt … Loe edasi
Minnesota Ülikooli geneetikaosakonnas loodi esimene täielikult sünteetiline rakk, mis sai nimeks SpudCell. Täpsemalt kirjeldatakse seda kui rakulaadset süsteemi, mis on ehitatud üksnes teadaolevatest keemilistest komponentidest ja suudab läbida terve rakutsükli. Rakk on võimeline paljunema, kuid ainult umbes viie põlvkonna jooksul. Peamine läbimurre seisneb selles, et rakk on ehitatud alt üles, kasutades eraldi puhastatud eluta komponente. … Loe edasi
NASA satelliit TESS (Transiting Exoplanet Survey Satellite) on esmakordselt tuvastanud kaugel tähel tiirleva planeedi tänu aegruumi kõverdumisele. Tegemist on olulise metoodilise läbimurdega, sest seni on TESS avastanud eksoplaneete peamiselt transiidimeetodil — jälgides, kuidas planeet oma tähe eest möödudes selle heledust lühiajaliselt vähendab. Uudne avastus tehti hoopis gravitatsiooniläätse (mikroläätse) meetodil. See tähendab, et esiplaanil asuva tähe … Loe edasi
Minnesota ülikooli teadlaste rühm on loonud esimese tehisraku, millel on täielik elutsükkel. SpudCelliks nimetatud loomeprojekt on üles ehitatud täielikult teadaolevatest keemilistest komponentidest ning suudab kasvada, oma genoomi paljundada, uuteks põlvkondadeks jaguneda ning demonstreerida isegi looduslikku valikut ja konkurentsi. Projekti juht, biokeemik Kate Adamala rõhutas, et SpudCell ei ole elus ega ka lõplik rakk, vaid tõestus, … Loe edasi
Euroopa Kosmoseagentuuri XMM-Newton ja NASA Chandra röntgenkosmoseteleskoop tuvastasid Linnutee välimistes spiraalharudes kolme ereda plahvatuse järelkajad. Tegemist on röntgenkiirguse kajadega, mis levivad läbi meie galaktika välimiste piirkondade. Nende kajade kauguse mõõtmise põhjal leidsid teadlased, et Linnutee välimised spiraalharud paiknevad kuni 10% kaugemal, kui seni arvati. Uus mõõtmine täpsustab olulisel määral meie galaktika struktuuri ja mõõtmete kohta … Loe edasi
NASA teatas 30. juunil oma Artemis programmi uuendustest, tutvustades uusi Kuu-baasi algatuse maandurilepinguid ning üllatuslikku võimalikku kulgurimissiooni Kuu lõunapoolusele. Agentuur nimetas Astrobotici, Firefly Aerospace’i ja Intuitive Machinesi nelja robotmaanduri tarnijaks, mis toimetavad Kuu pinnale teaduslikku lasti, valmistades ette püsivat inimasustust. NASA juht Jared Isaacman teatas ka kavatsusest kohandada insenerimudel PROMISE (varem tuntud kui Optimism), mis … Loe edasi