Kaks Portugali teadlast, Francisco Brasil ja Pedro Machado Lissaboni ülikooli teaduskonnast ning astrofüüsika ja kosmoseteaduste instituudist, juhtisid uuringut, mis avaldati teadusajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets. Eesmärk oli analüüsida Marsi pilvi, et hõlbustada tulevasi missioone punasele planeedile.
Teadlased mõõtsid samaaegselt Marsi atmosfäärilainete kõrgust ja levimiskiirust, mis on oluline energia liikumise mõistmiseks planeedi atmosfääris. Töö põhines Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi missiooni andmetel. See mehitamata missioon on orbiidil olnud 23 aastat ja seda on pikendatud 2029. aastani. Pardal olev kõrge eraldusvõimega kaamera võimaldas vaadelda sama asukohta eri nurkade alt ning mõõta pilvede kõrgust ja tuuli.
Brasil selgitas, et maandumiseks tuleb teada, kuidas atmosfäär on kihtides jaotunud. Marsi atmosfäär on Maaga võrreldes väga hõre, hõõrdejõud on palju väiksem ning olukord sarnaneb peaaegu vabalangemisega. Seetõttu on roverite saatmine Marsi pinnale olnud keeruline: alates 1960. aastast on umbes pooled uurimismissioonid ebaõnnestunud. Uuring aitab tulevikus optimeerida kosmoselaevu, et kontrollida hõõrdumist ja tagada edukas maandumine.