LSU füüsikud lõid esimese toatemperatuuril töötava kvantmaterjali

LSU füüsikud lõid esimese toatemperatuuril töötava kvantmaterjali

Louisiana osariigi ülikooli (LSU) teadlased on loonud esimese toatemperatuuril töötava kvantmaterjali. See koosneb klaasil olevast õhukesest kullakilest, millesse on söövitatud mikroskoopilised pilud, mis toimivad tehislike aatomitena. Füüsik Omar Magana-Loaiza sõnul võimaldab materjal kvantolekute robustset transporti: need kannavad teavet ja kristall suudab neid eristada ning punktist punkti liigutada ilma krüogeense jahutuseta. See avab ukse praktilistele kvanttehnoloogiatele. … Loe edasi

Inimeste fotod aitavad teadlastel Kanaari saartel mereliike reaalajas salvestada

Inimeste fotod aitavad teadlastel Kanaari saartel mereliike reaalajas salvestada

RedPROMAR projekt on Makaroneesia ehk nn Õnnesaarte vetes salvestanud ja kinnitanud üle 85 000 vaatluse ning dokumenteerinud enam kui 5000 elusorganismi liiki. Üks peamisi panustajaid on Lanzarote sukeldumiskooli Euro-Divers instruktor Dennis Rabeling, kes käib iga päev vee all ja laeb projekti veebilehele tuhandeid fotosid merefloorast ja -faunast. Tema abiga avastati kolm Kanaari saartel varem tundmatut … Loe edasi

Mõned dinosaurused suutsid tagajalgadel seista, kuni kasvasid liiga suureks

Mõned dinosaurused suutsid tagajalgadel seista, kuni kasvasid liiga suureks

Umbes 66 miljonit aastat tagasi suutsid kaks Lõuna-Ameerika sauropoodi, Brasiilia Uberabatitan ja Argentina Neuquensaurus, noorena pikemalt tagajalgadel seista. Need elevandisuurused loomad olid suurimate sauropoodidega võrreldes tagasihoidlikud, kuid täiskasvanud Uberabatitan võis kasvada kuni 26 meetri pikkuseks ning on Brasiilia suurim teadaolev dinosaurus. Uuring näitas, et püstiasendis seismise võime kahanes kasvades. Nooremate isendite tugevad reieluud talusid keharaskust … Loe edasi

NASA: SpaceX-i raketi osad võivad augustis Kuuga kokku põrgata

NASA: SpaceX-i raketi osad võivad augustis Kuuga kokku põrgata

NASA teadlaste ja USA astronoomi Bill Gray hoiatuste kohaselt võib SpaceX-i Falcon 9 raketi ülemine aste 5. augustil 2026 juhuslikult Kuuga kokku põrgata. Elon Muski ettevõte lasi raketi teele 2025. aasta jaanuaris, et saata Kuule kaks maandurit. Umbes nelja tonni kaaluv raketiosa liigub praegu kiirusega üle kahe kilomeetri sekundis. Eksperdid arutavad, kas kokkupõrge on Maalt … Loe edasi

Kaukaasia eestlased pidasid malaaria üheks põhjuseks liigset töökust

Kaukaasia eestlased pidasid malaaria üheks põhjuseks liigset töökust

Tänapäeval teavad ilmselt kõik, et malaariat levitavad sääsed, kuid sada ja enam aastat tagasi uskusid Kaukaasiasse kolinud eestlased, et surmava haiguse taga on hoopis niiske maapind, toored marjad või koguni liigne töökus. Värske ajalooline ülevaade näitab, kuidas Musta mere äärde elama asunud Eesti asunikud püüdsid uues ja võõras keskkonnas malaariaga toime tulla, toetudes nii kodu-Eestist … Loe edasi

Ligi 150 aastat kadunud seenesääsk ilmus taas välja

Ligi 150 aastat kadunud seenesääsk ilmus taas välja

Kui mõni putukas teadlaste pilgu alt ligi 150 aastaks kaob, tõdetakse enamasti, et liik on selles piirkonnas lõplikult hääbunud. Nüüd aga leidsid uurijad Saksamaalt Baieri Alpidest haruldase seenesääse, keda kohati Kesk-Euroopas viimati 1877. aastal. Eesti, Saksamaa ja Norra teadlased, kelle seas on ka Olavi Kurina Eesti Maaülikoolist, uurisid Baieri Alpides vanasse metsa paigutatud putukapüüniste saaki. … Loe edasi

James Webbi teleskoop avastas, kuidas mustad augud end toidavad

James Webbi teleskoop avastas, kuidas mustad augud end toidavad

James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on andnud astronoomidele ülevaate mehhanismidest, millega ülimassiivsed mustad augud end toidavad. Mõistatuseks on jäänud, kuidas need jõudsid ülimassiivseks juba enne, kui universum oli miljard aastat vana, kuigi kasv peaks võtma vähemalt nii kaua. Kiiresti kasvavad mustad augud peaksid pealegi aine endast eemale tõukama ja nii end näljutama. Ühe seletuse kohaselt tõukavad … Loe edasi

Hiina Tianwen-1 jäädvustas haruldased lähivõtted komeedist 3I/ATLAS

Hiina Tianwen-1 jäädvustas haruldased lähivõtted komeedist 3I/ATLAS

Tähtedevaheline objekt 3I/ATLAS lendas mööda Marsist ning Hiina Tianwen-1 missioon jäädvustas sellest kõrglahutusega kaameraga pilte. Hiina Riikliku Kosmoseagentuuri teatel pildistas tiirlev sond komeeti umbes 30 miljoni kilomeetri kauguselt. See teeb neli aastat ja kaheksa kuud Marsi orbiidil olnud Tianwen-1 üheks lähimaks missiooniks, mis objekti on vaadelnud alates selle avastamisest 7. mail 2025. Piltidel paistavad komeedi … Loe edasi

Elustatud inimvõrkkestad reageerivad valgusele 10 tundi pärast surma

Elustatud inimvõrkkestad reageerivad valgusele 10 tundi pärast surma

Inimsilmi on hoitud aktiivsena väljaspool keha kuni 10 tundi pärast surma, mis on kaks korda kauem kui varem saavutatud. Doonorsilmade varustamine vere ja hapnikuga tähendas, et need jätkasid valgusele reageerimist, säilitades samal ajal nende struktuuri ja üldise tervise 24 tundi. “See töö kujutab endast kahtlemata olulist sammu kogu silma siirdamise võimaluse suunas,” ütleb Thomas Johnson … Loe edasi

T CrB järgmine purse: tingimuslikud seireaknad, mitte kindel kuupäev

T CrB järgmine purse: tingimuslikud seireaknad, mitte kindel kuupäev

T Coronae Borealis (T CrB) on lähim sümbiootiline korduv noova, mida jälgitakse intensiivselt järgmise purse ootuses. Uuring ühendab kolm piirangut purse ajale: ajaloolise korduvuse, orbiidifaasi ja hiljutise aine kogunemise seisundi arengu. Tingimusel, et purse ei toimu enne 11. juulit 2026, annavad kolm ajaloolist intervalli illustratiivsed tõenäosused 30,2% ülejäänud 2026. aastaks ja 56,9% järgmise aasta jooksul; … Loe edasi