Antarktika mereolendid peidavad endas paljutõotavat relva nahavähi vastu

Teadlased naasid Antarktika ekspeditsioonilt avastusega, mis võib tulevikus pakkuda uusi võimalusi nahavähi ravis. Jäistes vetes elutsevates merituppedes ringi toimetavad bakterid toodavad toksiini, mis suutis katsetes hävitada melanoomirakke. Teadlased veetsid kuus nädalat ühes maailma eraldatumas ja karmima keskkonnaga piirkonnas. Nende eesmärk oli koguda proove merituppedelt – mantelloomade hulka kuuluvatelt selgrootutelt mereorganismidelt. Sukeldujad laskusid jääalusesse pimedusse korraga … Loe edasi

NASA saadab Kuule kolm robotmissiooni, 2029. aasta baasi plaanid võtavad kuju

NASA teatas teisipäeval kolmest uuest mehitamata missioonist, mille eesmärk on toetada tulevase Kuu pinnabaasi rajamist. Projekt hakkab vaatamata hiljutistele tagasilöökidele järk-järgult kuju võtma. Robotmissioonid on osa laiemast programmist, mille sihiks on aastaks 2029 luua Kuu pinnale püsiv tugipunkt. Mehitamata sõidukid peavad ette valmistama pinnase inimeste hilisemaks saabumiseks, kogudes andmeid keskkonna, ressursside ja võimalike maandumiskohtade kohta. … Loe edasi

Naeru rütm sillutas teed inimkeele arengule

Naermine on meile nii loomuomane tegevus, et igapäevaselt me selle kõlale suuremat tähelepanu ei pööra. Kuid meile tuttav naeru rütm peidab endas tegelikult vihjeid selle kohta, kuidas on tekkinud inimese kõne ja keel. Inimese ja meie lähimate sugulaste naerusid võrreldes joonistub välja, et hominiidide ühine eellane naeris rütmiliselt juba 15 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni käigus … Loe edasi

Ruhnlased taotlesid pärast Eesti iseseisvumist saare liitmist Rootsiga

Varem kasutamata arhiiviallikad näitavad, et Ruhnu elanikud palusid 1920. ja 1921. aastal Rootsi kuningal lubada saarel Rootsiga ühineda. Kui see ei õnnestunud, kasutasid ruhnlased Eesti ja Läti territoriaalvaidlust selleks, et kaubelda Eesti riigilt välja neile olulisi erisusi. Ruhnu kuulumist Eestile on seni käsitletud eelkõige Eesti ja Läti vahelise territoriaalvaidlusena. Ajaloolase Mart Kuldkeppi värske uurimus näitab … Loe edasi

Submillimeetri massiiv püüdis kosmilise plahvatuse enneolematu kiirusega

26. jaanuaril 2026 ületas Maunakea mäel asuv submillimeetri massiiv (Submillimeter Array, SMA) ajadomeeni astronoomia jaoks olulise verstaposti. Esimest korda demonstreerisid Harvardi ja Smithsoniani astrofüüsika keskuse (CfA) teadlased uut kiirreageerimisvõimekust millimeetri- ja submillimeetri-lainepikkustel. Teadlased suutsid gammakiirguse pursele (GRB) suunata teleskoobi vaid mõne minuti jooksul pärast selle avastamist. Nii jäädvustati kõige varasemad sellist tüüpi sündmuse vaatlused, mida … Loe edasi

Astronoomid avastasid James Webbi teleskoobiga tekkiva väikese punase täpi

Astronoomid on esmakordselt avastanud allika, mis on parajasti kujunemas väikeseks punaseks täpiks (Little Red Dot). Avastus tehti James Webbi kosmoseteleskoobiga (JWST). Väikesed punased täpid on tõenäoliselt varase universumi galaktikad ning kuuluvad kõige huvipakkuvamate objektide hulka, mida JWST on suurtel punanihetel tuvastanud. Need objektid pakuvad teadlastele võimalust uurida galaktikate teket universumi varases arengufaasis. Uurimisrühma juhtis Karina … Loe edasi

Teadlased avastasid meriroosidel täiesti uue viirusevastase kaitsemehhanismi

Jeruusalemma Heebrea Ülikooli teadlased avastasid meriroosidel seni tundmatu viirusevastase kaitsesüsteemi, mis erineb märkimisväärselt inimestel toimivast. Leid, mis avaldati ajakirjas Nature Ecology & Evolution, seab kahtluse alla pikaajalise arusaama, et loomad pärisid ühise esivanema käest ühtse viirusevastase süsteemi. Uurimist juhtisid doktorant Ton Sharoni ja professor Yehu Moran koostöös Põhja-Carolina Ülikooli Charlotte’i teadlastega. Meriroosid eraldusid inimeseni viinud … Loe edasi

Helilained aitasid rekonstrueerida Alaska tulekera trajektoori

Kui möödunud kevadel lendas Alaska taeva kohal helendav tulekera, ei suutnud teadlaste tavapärased jälgimisvahendid – kaamerad ja satelliidid – sündmusest üksikasjalikku pilti anda. Meteoroid jättis aga endast maha midagi muud: madalsageduslikud helilained, mis levisid sadu kilomeetreid ja jõudsid maapealsete sensoriteni. Need helilained püüdis kinni tihe maavärinate ja vulkaanide jälgimiseks loodud andurivõrk, mis Alaskal katab suuri … Loe edasi

Anthropic tutvustas Claude Science’i — antibiootikume saab kavandada tekstikäskluse abil

Anthropic on käivitanud Claude Science’i, tehisintellektil (AI) põhineva töölaua, mis ühendab ühe liidese kaudu üle 60 teadusandmebaasi ja tööriista. Platvormi kaudu teeb ettevõte Basecamp Research kättesaadavaks oma EDEN-mudelid, mida saab kasutada näiteks antibiootiliste peptiidide kavandamiseks ja vaktsiinisihtmärkide ennustamiseks lihtsate tekstikäskluste abil. Tulemused vajavad siiski enne kliinilist kasutamist laboratoorset testimist. Väljaande Genetic Engineering and Biotechnology News … Loe edasi