Prantsuse ja Itaalia ülikoolide teadlased leidsid, et juurdepääs tehisintellekti (AI) nõuannetele pärsib kriitilist mõtlemist. Inimesed annavad sagedamini edasi valeinformatsiooni, mida robot pakub, isegi kui see on vale. Milano-Bicocca ülikooli dotsent Valerio Capraro rõhutas, et võime öelda “ma ei tea” peegeldab teadmiste piiride tunnistamist. AI annab aga lihtsa vastuse peaaegu igale küsimusele, mis võib seda võimet nõrgendada.
Capraro koos Chiara Marcoccia ja Walter Quattrociocchiga koostas küsimusi filmide visuaalsete detailide kohta, näiteks meeskonna vormi värv filmis Bend It Like Beckham või Monica sõiduk filmis Like a Cat on a Highway. Need detailid puudusid enamiku mudelite treeningandmetest. Katses kasutati mudelit Step 3.5 Flash, mis tavaliselt eksis, et välistada usaldusväärsele tööriistale delegeerimise seletus. Osalejad jagati kahte rühma: ühed vastasid ilma AI abita, teised said nõu küsida.
Ilma AI-ta peatas hinnangu 44 protsenti osalejatest, AI abiga vaid kolm protsenti. Õigete vastuste osakaal langes 27 protsendilt üheksale protsendile, sest osa õigesti teadjaid usaldas AI valet vastust. Enesekindlus tõusis 30 protsendilt 76 protsendile. Inimesed muutusid märgatavalt ebatäpsemaks ja usaldasid roboteid hoolimata hallutsinatsioonide võimalusest.