James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on andnud astronoomidele ülevaate mehhanismidest, millega ülimassiivsed mustad augud end toidavad. Mõistatuseks on jäänud, kuidas need jõudsid ülimassiivseks juba enne, kui universum oli miljard aastat vana, kuigi kasv peaks võtma vähemalt nii kaua. Kiiresti kasvavad mustad augud peaksid pealegi aine endast eemale tõukama ja nii end näljutama.
Ühe seletuse kohaselt tõukavad mustad augud gaasi eemale, kuid see jahtub ning langeb hiljem tagasi peente niitjate voogudena ehk filamentidena. Need on vaid mõnesaja valgusaasta laiused, kuid tuhandete valgusaastate pikkused ning moodustavad musta augu ümber keerleva ketta, mis käivitab uue toitumisperioodi. Seejärel taaskäivitavad joad aine juurdevoolu katkestamise, luues enesereguleeruva pidutsemise ja paastumise tsükli. Seni puudus kinnitus filamentide seosest mustade aukudega.
JWST uuris aktiivset galaktikatuuma Centauruse parve keskses galaktikas NGC 4696, mis asub Maast 145 miljoni valgusaasta kaugusel. Hubble’i teleskoop oli varem avastanud seal konksukujulise gaasipöörise. JWST kaardistas gaasivood ning näitas, et umbes 800 valgusaasta laiune struktuur koosneb gaasist, mis liigub kiirusega umbes 600 kilomeetrit sekundis ja on seotud musta augu poole langeva suure filamendiga. Arvutisimulatsioon kinnitas, et sissevoolav filament annab just sellise kuju. Teadlase Helen Russelli sõnul näitab JWST nüüd selle suletud tsükli viimast lüli.