Tänapäeval teavad ilmselt kõik, et malaariat levitavad sääsed, kuid sada ja enam aastat tagasi uskusid Kaukaasiasse kolinud eestlased, et surmava haiguse taga on hoopis niiske maapind, toored marjad või koguni liigne töökus. Värske ajalooline ülevaade näitab, kuidas Musta mere äärde elama asunud Eesti asunikud püüdsid uues ja võõras keskkonnas malaariaga toime tulla, toetudes nii kodu-Eestist toodud ebausule kui ka tollastele teaduslikele arusaamadele. Pildi pani kokku Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson, kes uuris 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse asunike kirjavahetusi, memuaare ja tolleaegseid ajaleheartikleid. Kui Abhaasiasse 1880. aastatel Linda, Estonia, Salme ja Sulevi külad asutati, sai malaariast õige pea uute elanike jaoks kõige surmavam vaenlane. Esialgu suri asundustes ligi 16 protsenti elanikest ja malaariasse haigestus üle poole saabunud väljarändajatest.
