Teadus

Astronoomid võisid tabada varajase galaktika suremise hetkel

::
Astronoomid võisid tabada varajase galaktika suremise hetkel

Astronoomid on avastanud varajases universumis palju niinimetatud punaseid ja surnud galaktikaid. Tegemist on massiivsete süsteemidega, mis lõpetasid tähtede tekitamise kosmoseajaloos üllatavalt vara. Nüüd võib olla leitud tõendeid galaktikast, mis on parajasti suremas: massiivsest galaktikast, millelt kistakse ära tähtede tekkeks vajalik gaas kõigest 1,4 miljardit aastat pärast Suurt Pauku. See avastus pakub haruldase võimaluse jälgida protsessi … Loe edasi

Super-Kamiokande 5000 päeva andmed võivad paljastada kosmilised neutriinod

::
Super-Kamiokande 5000 päeva andmed võivad paljastada kosmilised neutriinod

Neutriinod on elementaarosakesed, millel puudub elektrilaeng, mis läbivad ainet nagu vaimud ning mille mass on nii väike, et algselt peeti seda nulliks. Just need omadused muudavad neutriinode tuvastamise äärmiselt keeruliseks. Neutriinode uurimine nõuab tohutuid maa-aluseid observatooriume, mis asuvad kaugel võimalikest häirivatest teguritest, mis võiksid nende nõrgad signaalid alla suruda. Sellised sügaval maa all paiknevad rajatised … Loe edasi

NASA otsib vabatahtlikke aastapikkuseks isolatsioonikatseks

::
NASA otsib vabatahtlikke aastapikkuseks isolatsioonikatseks

NASA otsib vabatahtlikke, kes veedaksid aasta isoleeritud tingimustes, valmistudes tulevasteks mehitatud missioonideks Kuule ja Marsile. Simuleeritud süvakosmoseülesanne algab kõige varem 2027. aasta augustis Houstonis asuvas Johnsoni kosmosekeskuses. Aastapikkune Kuu ja Marsi uurimise analoogkatse (Moon and Mars Exploration Analog) on mõeldud selleks, et mõista, mis võib juhtuda astronautidega pikkade missioonide ajal, ning aidata hoida tulevased kosmosereisijad … Loe edasi

Maailma suurim digikaamera alustas universumi kaardistamist

::
Maailma suurim digikaamera alustas universumi kaardistamist

Maailma suurim digitaalne kaamera on alustanud kümme aastat kestvat missiooni lõunapoolkera öötaeva kaardistamiseks Vera C. Rubini observatooriumist Tšiilis. Cerro Pachóni tipul asuv seade on umbes väikeauto suurune ja kaalub ligikaudu 3000 kilogrammi. Järgneva kümne aasta jooksul jäädvustab see igal ööl umbes 700–800 pilti, luues enneolematu ülevaate universumist. Observatooriumi operatsioonide asedirektor Phil Marshall märkis, et projekt … Loe edasi

Musta augu pikaajaline raadiopurse meenutab varajase universumi omadusi

::

Taevas esinevad lühiajalised raadiokiirguse allikad, mida nimetatakse raadiotransientideks, võivad tekkida galaktikate keskmes asuvate supermassiivsete mustade aukude ümbruses. Need on tulemuseks protsessidest, mis toimuvad äärmuslikes füüsikalistes tingimustes. Enamik galaktikate keskmetega seotud raadiotransiente kestab vaid päevi või nädalaid. Erandiks on aga galaktika SDSS J110546.07+145202.4, mis on raadiolainetes eredalt särav olnud juba mitu aastat. Tegemist on esimese teadaoleva … Loe edasi

NASA saatis orbiidile robotpäästja, et hoida teleskoop Maale kukkumast

::

NASA saatis orbiidile päästemissiooni, mille eesmärk on takistada 2004. aastast tegutseva Neil Gehrels Swift Observatory teleskoobi kukkumist Maale. Kolme käega robot nimega Link startis reedel Marshalli saartelt ning jõuab sihtmärgini umbes kuu ajaga. Swift on kaotanud kõrgust oodatust kiiremini, sest hiljutine päikeseaktiivsus on soojendanud ja paisutanud Maa välisatmosfääri, mis tekitab lisatakistust ja tirib teleskoopi Maa … Loe edasi

JWST avastas uue vöötspiraalse galaktika

::

Rahvusvaheline astronoomide meeskond teatas uue massiivse vöötspiraalse galaktika avastamisest. Uus galaktika, tähisega M1149-BSG-z5, tuvastati James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) abil. Avastust kirjeldati teadusartiklis, mis avaldati 23. juunil eeltrükiserveris arXiv. Vöötspiraalsed galaktikad on spiraalgalaktikad, mille keskosa läbib tähtedest koosnev vööttaoline struktuur. Sellised galaktikad on universumi lähipiirkonnas laialt levinud, kuid nende avastamine varases universumis on olnud haruldane, mistõttu … Loe edasi

Eesti tudengite kuukulgur läbis tehis-Kuul eduka katsemissiooni

::
Eesti tudengite kuukulgur läbis tehis-Kuul eduka katsemissiooni

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi ja MTÜ KuupKulgur koostöös sündinud kuukulgur naasis äsja Saksamaalt, kus läbis eduka testmissiooni Euroopa suurimas Kuu analoogkeskkonnas LUNA. Asjaosalised on optimistlikud, et järgmise kümne aasta jooksul jõuab kulgur ka päris Kuule. Kölnis asuv Saksamaa Kosmoseagentuuri (DLR) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ühine LUNA keskus on Euroopas ainulaadne. Kuni 700-ruutmeetrine testkeskus on täidetud … Loe edasi

Jaapani teadlased avastasid enda ülikoolilinnakust uue putukaliigi

::
Jaapani teadlased avastasid enda ülikoolilinnakust uue putukaliigi

Kui tuleb juttu uute liikide avastamisest, kujutame sageli ette pikki ekspeditsioone kaugetesse vihmametsadesse. Tegelikkuses võib aga seni tundmatu liik varjata end lausa meie nina all. Nii juhtus Jaapani teadlastega, kes leidsid hiljuti enda ülikoolilinnakus kasvavalt männipuult uue lepatriinuliigi. Nimelt analüüsisid Kyushu Ülikooli uurijad kolme aasta vältel ligi 1700 tillukest lepatriinu isendit. Uuringu käigus selgus ootamatult, … Loe edasi

Mustad augud võivad järgida Hawkingi termodünaamika seaduspärasusi alternatiivse entroopia mõõduga

::
Mustad augud võivad järgida Hawkingi termodünaamika seaduspärasusi alternatiivse entroopia mõõduga

Mustad augud kuuluvad universumi kõige äärmuslikumate objektide hulka. Nad koondavad tohutu massi tihedalt väiksesse ruumi, tekitades gravitatsiooni, mis on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Nende omaduste kirjeldamiseks on füüsikud tuginenud keerukatele võrranditele, mis pärinevad Einsteini üldrelatiivsusteooriast ja kvantmehaanikast. 1970. aastate alguses avastasid Stephen Hawking ja teised füüsikud paralleele tavaliste objektide termodünaamika … Loe edasi