12. augusti õhtul saavad Eesti elanikud jälgida osalist päikesevarjutust. Tartu Ülikooli astronoomi Tõnis Eenmäe sõnul jääb varjutuse tipphetkel Kuu taha peitu enam kui 80 protsenti päikesekettast.
Kuigi päike ei kao taevast täielikult, muutub miljöö varjutuse ajal märgatavalt. Päikesevalgus võtab ebamaiselt valkja ja hõbedase tooni, mida märkavad lisaks inimestele selgelt ka loomad. Eenmäe meenutas Türgis kogetud täielikku päikesevarjutust, kus faasi suurenedes kogunesid tasandikul karjatatavad lambad tihedasse puntrasse ümber karjuse. “Inimesed märkavad kindlasti, et valgus on kuidagi teistmoodi, ja küllap loomad tajuvad seda samamoodi,” nentis astronoom.
Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu satub oma orbiidil tiireldes täpselt Maa ja Päikese vahele. Kuigi Kuu on Päikesest kordades väiksem, asub see Maale nii palju lähemal, et suudab meie kodutähe osaliselt või täielikult varjata.
Tallinnas algab astronoomiline vaatemäng kell 20.02. Varjutus saavutab Eestis oma maksimumi kell 20.53, mil päike meenutab kitsast noorkuud. Kogu sündmus kestab tund ja 18 minutit, lõppedes kell 21.19, kui päike horisondi taha vajub.
Kuna varjutuse tipphetk saabub vahetult enne päikeseloojangut, asub valgusallikas sel ajal lääne- ja loodetaevas vaid paari kraadi kõrgusel horisondist. Varjutust on seetõttu siinmail küllaltki raske näha, sest vaatevälja võivad varjata isegi madalad pinnavormid või kauguses asuvad metsatukad.