Põhja-Carolina ülikooli Chapel Hilli astronoomide rühm on vaadelnud äärmiselt haruldast rändavat musta auku, mis asub oma galaktika keskmest kümnete tuhandete valgusaastate kaugusel. Avastus võib muuta arusaama sellest, kuidas massiivsed mustad augud pärast galaktikate kokkupõrkeid universumis liiguvad. Tulemused ilmusid ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.
Avastus tugineb võimsal kosmilisel sähvatusel ehk loodelisel purunemissündmusel, mis tekib siis, kui täht satub massiivsele mustale augule liiga lähedale ja gravitatsioon selle tükkideks rebib. Selliseid sündmusi esineb galaktikas keskmiselt kord 100 000 aasta jooksul. Peaaegu kõik seni leitud sündmused on toimunud galaktikate keskustes. Äsja avastatud sündmus TDE 2025 eriline avastus leidis aga aset umbes 30 000 valgusaasta kaugusel massiivse lähedase galaktika keskmest — see on seni suurim nihe optiliselt avastatud loodelise purunemissündmuse puhul.
Must auk on hinnanguliselt umbes miljon korda Päikese massiga. Teadlaste sõnul võis see jääda maha pärast kahe galaktika ühinemist kauges minevikus või heidetud välja gravitatsiooniliste vastastikmõjude tõttu teiste mustade aukudega galaktika keskme lähedal. Rändavaid musti auke on raske uurida, sest peale lühikest tähe purunemist ei kiirga need valgust.