Esimene Antarktikast leitud dinosauruse luu lebas 40 aastat sahtlis

Ligi 40 aastat sahtlis unustatuna seisnud fossiil osutus Antarktikast leitud esimeseks dinosauruse luuks. Tegemist on umbes 82 miljonit aastat tagasi elanud titanosauruse sabalüliga. Mõnikord sünnivad teadusavastused mitte välitöödel, vaid muuseumisahtleid koristades. Briti Antarktika-uuringute keskuse kogudes ligi 40 aastat unustatuna seisnud tagasihoidlik fossiil osutus nüüd Antarktikast kogutud esimeseks dinosauruse luuks. Uus uuring näitab, et tegemist on … Loe edasi

Teadlased võisid avastada, kuidas Alzheimeri tõbi ajus levib

Teadlased on tuvastanud võimaliku mehhanismi, mis selgitab, kuidas Alzheimeri tõbi ajus ühelt neuronilt teisele levib. Uuringu kohaselt võib levimisel olulist rolli mängida üks tavaline ajuvalk, mis kannab kahjustatud närvirakkudest tervetesse rakkudesse mürgiseid Tau-valke. Tau-valkude kuhjumine ajus on Alzheimeri tõve üks tunnusjooni ning nende levik neuronite vahel kiirendab haiguse progresseerumist. Uus avastus viitab sellele, et need … Loe edasi

Uuring: soojeneva Läänemere rannikul tugevnevad külmalained

Ehkki Läänemeri soojeneb kiiresti, on selle rannikuvetes hakanud esinema üha tugevamad külmalained. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust selgub, et nähtuse taga on tuulte, madala rannikumere ja külma õhu koosmõju, mis võib lühikese ajaga langetada vee temperatuuri mitme kraadi võrra. Läänemeri on üks kiiremini soojenevaid meresid maailmas, mistõttu kuuleme sageli sealse vee temperatuuri tõusust ja mere kuumalainetest. … Loe edasi

Teadlased: kreatiin võib aidata depressiooniga võidelda

Kreatiin on tuntud peamiselt kui lihasmassi kasvatamist toetav toidulisand, kuid teadlased uurivad nüüd, kas see võiks aidata ravida ka depressiooni, suurendades aju energiavarustust. Hüpotees põhineb arusaamal, et depressiooni puhul võib aju ainevahetus olla häiritud, ning kreatiin võiks seda toetada. Uus ülevaade analüüsis viit randomiseeritud kliinilist uuringut, milles osales kokku 238 inimest. Tulemused olid vastuolulised. Kaks … Loe edasi

Oxfordi teadlased lõid statiinide kõrvaltoimete riski kalkulaatori

Oxfordi teadlased lõid statiinide kõrvaltoimete riski kalkulaatori

Oxfordi Ülikooli teadlased on välja töötanud kalkulaatori, mis ennustab inimese individuaalset riski saada statiinravimitest tõsiseid lihashäireid. Statiine kasutatakse laialdaselt kolesteroolitaseme alandamiseks ning südameinfarktide ja insultide ennetamiseks, kuid paljud patsiendid kardavad võimalikke kõrvaltoimeid. Uuringu analüüs näitas, et rohkem kui 98% inimestest, kellele statiinid on näidustatud, on nende harvaesinevate tüsistuste suhtes madala riskiga. See tähendab, et enamiku … Loe edasi

New Horizons jälgib päikesetuule aeglustumist tähtedevahelise aine mõjul

Edela-uurimisinstituudi (SwRI) uus uuring, mis põhineb NASA kosmoseaparaadi New Horizons andmetel, on toonud uusi teadmisi selle kohta, miks päikesetuul järk-järgult aeglustub, kui see liigub Päikesesüsteemi ääre ja tähtedevahelise ruumi piiri suunas. Uuringus tuvastati, et peamiseks aeglustumise põhjuseks on tähtedevahelised aatomid, mis sisenevad heliosfääri ning lisavad päikesetuulele takistust. Kui need neutraalsed aatomid satuvad päikesetuule laetud osakestega … Loe edasi

CERNi Suur Hadronite Põrguti suletakse, et teha ruumi uuendatud järglasele

CERNi Suur Hadronite Põrguti (LHC) lülitatakse välja, kuid mitte lõplikult — seade saab nelja-aastase seisaku jooksul ulatusliku uuenduse ning naaseb 2030. aastal nime all High-Luminosity LHC (HiLumi LHC). Tegemist on jätkuva projektiga, mitte täieliku asendamisega, ning uus versioon jääb maailma suurimaks osakeste kiirendiks. Peamine erinevus on oluliselt suurem heledus ehk kokkupõrgete arv ajaühikus. Praegu suudavad … Loe edasi

Texas Techi teadlased muutsid täheplahvatuse heliks

Texas Techi Ülikooli füüsika ja astronoomia osakonna teadlased kasutasid hiljuti heli, et kujutada näiliselt sügaval kosmoses toimunud erakordset täheplahvatust. Samal ajal süüvisid nad andmetesse, et paremini mõista, kuidas see nähtus arenes. Uurimisobjektiks oli noova Nova V612 Scuti, mille valguskõvera muundasid teadlased helisignaaliks. Selline lähenemine — tuntud kui andmete sonifitseerimine — võimaldab tajuda tähe heleduse muutusi … Loe edasi

Päikesetormid jätavad jälje Maale jõudvatesse kosmilistesse kiirtesse

Uus uuring on paljastanud ootamatu seose päikesetormide ja Maale saabuvate kõrge energiaga kosmiliste kiirte voo vahel. Avastus tehti ühe maailma suurima kosmiliste kiirte detektori abil ning see võib avada uue viisi päikesetormide sisemiste magnetstruktuuride uurimiseks. Teadlased leidsid, et päikesetormid mõjutavad mõõdetavalt Maale jõudvate kosmiliste kiirte hulka ja omadusi. See seos annab võimaluse kaudselt uurida, millised … Loe edasi

Andromeeda lähedalt avastati 12,5 miljardi aasta vanune kääbusgalaktika

Astronoomid on Linnutee suure naabergalaktika Andromeeda (M31) läheduses avastanud uue ülinõrgalt helendava kääbusgalaktika. Ajakirjas Astronomy & Astrophysics avaluudatud uuringu kohaselt on tegemist ühe kõige tuhmima satelliitgalaktikaga, mis Andromeeda ümbruses seni leitud. Galaktika sai nimeks And XXXVI ning teadlaste hinnangul võib see olla umbes 12,5 miljardi aasta vanune, kuuludes seega varajases universumis tekkinud iidsete tähesüsteemide hulka. … Loe edasi