Päikesetormid jätavad jälje Maale jõudvatesse kosmilistesse kiirtesse

Uus uuring on paljastanud ootamatu seose päikesetormide ja Maale saabuvate kõrge energiaga kosmiliste kiirte voo vahel. Avastus tehti ühe maailma suurima kosmiliste kiirte detektori abil ning see võib avada uue viisi päikesetormide sisemiste magnetstruktuuride uurimiseks. Teadlased leidsid, et päikesetormid mõjutavad mõõdetavalt Maale jõudvate kosmiliste kiirte hulka ja omadusi. See seos annab võimaluse kaudselt uurida, millised … Loe edasi

Andromeeda lähedalt avastati 12,5 miljardi aasta vanune kääbusgalaktika

Astronoomid on Linnutee suure naabergalaktika Andromeeda (M31) läheduses avastanud uue ülinõrgalt helendava kääbusgalaktika. Ajakirjas Astronomy & Astrophysics avaluudatud uuringu kohaselt on tegemist ühe kõige tuhmima satelliitgalaktikaga, mis Andromeeda ümbruses seni leitud. Galaktika sai nimeks And XXXVI ning teadlaste hinnangul võib see olla umbes 12,5 miljardi aasta vanune, kuuludes seega varajases universumis tekkinud iidsete tähesüsteemide hulka. … Loe edasi

Maasikakuu tõuseb täna õhtul Euroopa kohale

Maasikakuuks nimetatakse juuni täiskuud, mis on suve esimene täiskuu ja tõuseb vaid mõni päev pärast pööripäeva. Tänavu jõuab see kõrgpunkti teisipäeva varahommikul kell 01.57 Kesk-Euroopa suveaja järgi, kuid suuremas osas Euroopast on see nähtav juba pühapäeva õhtul — Londonis umbes kell 21.41, Pariisis 22.13 ning Berliinis ja Madridis 21.55. Nimetus pärineb algonkini ja teiste Põhja-Ameerika … Loe edasi

Hiidplaneet võib hoida oma tähte magnetilises haardes

Planeedisüsteemides kujundavad tähed pidevalt oma orbiidil tiirlevaid planeete gravitatsiooni, kiirguse ja magnetjõudude kaudu. Seni on see suhe näinud välja ühesuunalise tänavana, kus täht mõjutab planeete, kuid mitte vastupidi. Uued tähelepanekud viitavad aga sellele, et üks hiiglaslik eksoplaneet võib avaldada oma võõrustaja-tähele magnetilist mõju. See avastus seab kahtluse alla seni valitsenud arusaama tähtede ja planeetide vahelisest … Loe edasi

Teadlased: Neptuun ja Uraan ei pruugi olla jäähiiglased, nagu seni arvati

California ülikooli teadlaste meeskonna sõnul võiks Neptuuni ja Uraani täpsemini kirjeldada kui magmaookeani-hiiglasi, mitte jäähiiglasi. Gizmodo andmetel kinnitas Voyageri möödalend kunagi nende planeetide kuulumist jäähiiglaste hulka, kuid kuna tegemist on Päikesesüsteemi kõige vähem uuritud planeetidega, pole teadlased kindlad, kus need algselt tekkisid ega miks on nende magnetväljad nii kaootilised. Seni on valdav hüpotees olnud, et … Loe edasi

Muusika abil saab aju uurida

Sageli on inimesed harjunud mõtlema muusikast kui kultuurist, meelelahutusest, töö tulemusest, õhustiku loomise vahendist või hoopis teraapiavahendist. Muusikast saab mõelda aga ka kui tööriistast, mille abil uurida aju. Ajus on tohutu palju erinevatele funktsioonidele spetsialiseerunud piirkondi ning nendevahelisi ühendusi. Iga piirkonna ja ühenduse uurimiseks on vajalik mingi stiimul, mis aktiveeriks just huvialust osa ajust. Sobivate … Loe edasi

Saja-aastaseks elamist ei taga ükski lühiajaline imeretsept

Tervislik eluviis aitab vähendada varase surma riski ja pikendada tervena elatud aastaid. Saja-aastaseks elamist ei taga samas ükski lühiajaline imeretsept ega range dieet, rõhutavad Tallinna Ülikooli demograafid Michel Poulain ja Anne Herm värskes teadustöös. Meedias ja sotsiaalvõrgustikes ringleb iga päev sadu sõnumeid, milles isehakanud asjatundjad lubavad lihtsate elustiilimuudatustega pikendada märkimisväärselt teie eluiga. Teaduslik tegelikkus on … Loe edasi

Mullabakterid aitavad taimedel kasvada soolases pinnases

Teadlased on avastanud, et kasulikud mullabakterid annavad taimedele soolases pinnases ootamatu ellujäämiseelise. Erinevalt seni levinud arusaamast ei aita need mikroobid taimedel soola eemal hoida, vaid stimuleerivad hoopis ligniini tootmist. Ligniin on looduslik ühend, mis tugevdab juuri ja muudab taimed vastupidavamaks. Kasvuhoone- ja põllukatsed näitasid, et soolastes tingimustes olid taimed tervemad ja saagikus suurem. Mikroobide mõju … Loe edasi

Uus analüüs: “Phoebe” on muutliku heledusega täht, mitte ürgne must auk

Uus uurimus lükkab ümber hiljutise väite, et astronoomid võisid avastada Kuu massiga ürgse musta augu. Algse uuringu autorid arvasid, et nad on tabanud haruldase nähtuse — väikese, Universumi algusaegadest pärit musta augu, mille mass vastab umbes Kuu massile. Kui teadlased analüüsisid uuesti Dark Energy Camera (DECam) vaatlusandmeid, selgus aga, et “Phoebe’ks” hüütud täht teeb lihtsalt … Loe edasi

Teadlased töötasid välja piksli, mis suudab valgust nii kiirata kui ka vastu võtta

ETH Zürichi teadlased on välja töötanud mitmeotstarbelise piksli, mis suudab korraga nii valgust kiirata kui ka mõõta. Traditsioonilised pikslid täidavad tavaliselt vaid üht funktsiooni — kas valgustavad ekraani või püüavad valgust kaamerasensoris. Professor David Norrise juhitud meeskond optiliste materjalide laboris leidis viisi, kuidas need kaks funktsiooni ühendada. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis kirjeldatud meetod põhineb valguslainete … Loe edasi