Sageli arutletakse, kas digimeedia kahjustab inimeste mõtlemisvõimet. Tartu Ülikooli kaasprofessor Jaan Aru osalusel valminud uuring pakub nüüd, et digikeskkonnad võivad muuta peamiselt seda, kui väärtuslikuks inimene vaimset pingutust peab. Teadlaste sõnul on paljud digiplatvormid kujundatud nii, et need pakuvad võimalikult vähese pingutuse eest kiiret tasu. Lõputu uudisvoog, algoritmide soovitatud sisu ja pidevad teavitused võivad aja jooksul kujundada harjumusi, mis muudavad vaimselt nõudlikud tegevused subjektiivselt vähem ahvatlevaks. Näiteks võib inimene tunda vähem soovi õppimida, süvenenult lugeda või keerukaid probleeme lahendada. “Artikli keskne idee on see, et pidev kokkupuude kiire ja vähese pingutusega saadavate hüvedega võib muuta seda, kui väärtuslikuna meie aju vaimset tegevust tajub,” selgitas TÜ arvutiteaduse instituudi arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru. Muutuse tulemusena võivad inimesed hakata eelistama tegevusi, mis pakuvad kohest rahuldust. Seda isegi juhul, kui pikaajaliselt oleks kasulikum pühenduda keerulisemale ülesandele.
