Kuigi maailma suuremad ilmaennustuskeskused kasutavad ilmaennustuste parendamiseks üha rohkem tehisaru abi, pole keerukad matemaatilised mudelid ja sünoptikute aastapikkuse kogemuse väärtus kuhugi kadunud, leiab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. “Üsna sageli küsitakse minu käest ja tänaval räägitakse, mis on omamoodi legend, et ilmaprognoosid ei pea paika. Ma ei saa seda kuidagi kinnitada,” sõnas Ala. Direktor märkis, et meteoroloogide latt kõrgel. “Kui kõige lihtsamate parameetrite nagu temperatuur, sademed ja tuul, osas hakkab ennustustäpsus minema 90 protsendist allapoole, ütleksin ma, et meil on kriis,” täpsustas Ala saates “Huvitaja”. Tänapäevane füüsikaseadusel põhinev numbriline ilmaennustus jaotab pea kohal laiuva atmosfääri arvutuslikeks kihtideks. Ühe standardolukorra hindamiseks jookseb sageli kokku üle 50 mudeliväljundi, mis moodustavad võimalike stsenaariumite lehviku. Iga ruudustiku punkti taga on massiivne arvutus.
