Swansea ülikooli ja Istanbuli ülikooli teadlaste uuring viitab, et suurem sünnieelne kokkupuude östrogeeniga võis aidata kaasa inimese aju suurenemisele evolutsiooni käigus. Selle hormonaalse mõju võimalikku jälge peetakse nähtavaks sõrmede suhtelistes pikkustes. Professor John Manning Swansea ülikooli A-STEM uurimisrühmast on spetsialiseerunud sõrmede suhte ehk 2D:4D suhte uurimisele, mis võrdleb nimetissõrme (2D) ja sõrmusesõrme (4D) pikkust.
2D:4D suhet kasutatakse kaudse indikaatorina östrogeeni ja testosterooni tasakaalust, millega loode võis kokku puutuda raseduse esimesel trimestril. Suhteliselt kõrgem östrogeeniga kokkupuude seostub pikema nimetissõrmega ja seega kõrgema 2D:4D suhtega. Uuringus vaadeldi 225 vastsündinut (100 poissi ja 125 tüdrukut). Mõõdeti iga lapse 2D:4D suhet ja peapiiret, mida peetakse vastsündinu aju suuruse üldiseks indikaatoriks ning seostatakse hilisema kognitiivse arengu ja IQ-ga.
Poistel, kellel oli kõrgem 2D:4D suhe (viidates kõrgele sünnieelsele östrogeenile), oli ka suurem peapiire. Tüdrukutel sama seost ei leitud. Tulemused võivad toetada nn östrogeenistunud ahvi hüpoteesi, mille kohaselt kaasnes aju suurenemisega skeleti muutumine vähem robustseks ja naiselikumaks võrreldes varasemate esivanematega. Uuring avaldati ajakirjas Early Human Development.