Teadus

Võidujooks andmekeskuste ehitamiseks kosmosesse hoogustub, kuna tehisintellekt (AI) tekitab enneolematut nõudlust arvutusvõimsuse järele. Orbiidil paiknevad rajatised võiksid kasutada külluslikku päikeseenergiat ja vältida paljusid Maal esinevaid keskkonnaprobleeme, nagu jahutuseks vajaliku vee ja energia suur tarbimine ning kohaliku elektrivõrgu koormamine. SpaceX on üks ettevõtetest, kes seda visiooni edendab, kavandades AI-andmekeskuste paigutamist orbiidile. Päikeseenergia on kosmoses kättesaadav peaaegu … Loe edasi

Pikad gammakiirguse pursked on ühed kõige energiarikkamad sündmused universumis, vabastades vaid mõne sekundi jooksul rohkem energiat, kui Päike kiirgab 10 miljardi aasta jooksul. Los Alamose riikliku labori teadlased, kes avastasid gammakiirguse pursked enam kui 50 aastat tagasi, jätkavad nende salapäraste sündmuste uurimist ja mõistmist. Uued uurimistulemused viitavad sellele, et pikad gammakiirguse pursked võivad pärineda kollapseeruvatest … Loe edasi

Uraani-missioon on paljude planeediteadlaste soovinimekirja tipus, sest see jäähiiglane on endiselt vähe uuritud. Üks võtmeküsimusi on, millised kosmoseaparaadile paigaldatavad mõõteriistad oleksid kõige kasulikumad, et vastata salapärase planeedi kohta käivatele teaduslikele küsimustele. Uus uuring viitab sellele, et energeetilised neutraalsed aatomid (ENA) võiksid olla väärtuslik vahend Uraani ebatavalise magnetkeskkonna kaardistamiseks. Uraani magnetväli on Päikesesüsteemis erandlik: selle telg … Loe edasi

Southwest Research Institute’i (SwRI) teadlased on uurinud peamise asteroidivöö sisemises osas asuvat asteroidi Donaldjohanson ning avastanud, et selle pöörlemine on kõikuv. Erinevalt enamikust asteroididest, mis liiguvad läbi kosmose ühtlaselt veerlevas mustris, pöörleb Donaldjohanson korraga kahe telje ümber. Asteroid teeb täispöörde ümber oma pikitelje iga 10,5 Maa ööpäeva järel, samal ajal kõigub see ümber horisontaaltelje iga … Loe edasi

Uus uuring kahe supernoova jäänuse kohta — tähtede plahvatuste järel maha jäänud aine — viitab sellele, et plahvatused pärinevad kunagi teineteise ümber tiirelnud tähekaksikutest. NASA Fermi missiooni andmetel paljastas analüüs, et kaks lähestikku asuvat supernoova jäänust võivad olla omavahel seotud kosmilise päritolu kaudu. Teadlaste hinnangul lõhkes esimene täht kaksiksüsteemis ning selle plahvatus paiskas kaaslastähe suure … Loe edasi

Elu otsimine väljaspool meie Päikesesüsteemi on tänapäeva astronoomia üks peamisi eesmärke. NASA kavandatav Habitable Worlds Observatory (HWO) seab sihiks teha otsepilte Maa-suurustest planeetidest, mis tiirlevad teiste tähtede ümber. See ülesanne on aga erakordselt keeruline, kuna sellised planeedid on oma emataehedest umbes 10 miljardit korda tuhmimad. Planeedi nõrga signaali tuvastamiseks peavad teadlased leidma viise, kuidas peaaegu … Loe edasi

Miljardeid aastaid tagasi olid keskkonnatingimused Marsil tunduvalt soodsamad kui praegu. Naaberplaneet oli tõenäoliselt soe, niiske ja tihedast atmosfäärist ümbritsetud. Endiselt on lahtine küsimus, kas tollal võisid välja kujuneda lihtsad mikroorganismid. Uus marsikulguri test võimaldab eristada peegelpildis ehk kiraalseid biosignatuurmolekule, mis on oluline samm võimaliku elu jälgede tuvastamisel. Elusorganismid eelistavad enamasti üht molekulide peegelvormi, samas kui … Loe edasi

Ettevõte Relativity Space, mis ei ole veel jõudnud Maa orbiidile, teatas kavast saata 2028. aastal Marsile orbitaalsond koos NASA teadusaparatuuriga. Missioon kannab nime Aeolus ning selle raames tarnib Relativity Space raketi, kosmoseaparaadi ja tagab lennutoimingud, samal ajal kui NASA vastutab kasuliku lasti eest. Pardal on neli mõõteriista: Doppleri tuule- ja temperatuurisondeerija, soojuskiirguse mõõtja, pinnakiirguse sensorikomplekt … Loe edasi

Maa magnetilises kilbis toimub vaikne protsess, mis võib lahendada ühe kosmoseilma püsivaima mõistatuse. Aastakümneid on teadlased jälginud niinimetatud tapjaelektrone — ülikiireid osakesi, mis suudavad läbistada satelliitide kaitsekihte ja ohustada astronaute, kihutades läbi Van Alleni kiirgusvööde. Kuigi on teada, et need ohtlikud osakesed lõpuks vööndeist välja lekivad ja atmosfääri jõuavad, on peamine mehhanism, mis kõige suurema … Loe edasi

Northwesterni ülikooli juhitud astronoomide rühm on avastanud, et universumi kuulsa roosa planeedi (Pink Planet) ümber laiuvad soolased pilved. Enam kui kümme aastat on see iidne, roosaka uduga ümbritsetud maailm astronoome mõistatama pannud. Tegemist on ühe külmema teadaoleva planeedimassiga kaaslasega, mida on otse pildistatud. Objekt on aga liiga tuhm, et astronoomid saaksid selle valgust Maalt analüüsida. … Loe edasi