Teadus

Kuidas tekivad ja kasvavad galaktikate keskmes asuvad mustad augud? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks peavad teadlased tuvastama ja uurima supermassiivseid musti auke, mis eksisteerisid universumi ajaloo varasematel etappidel. Uus uuring viitab, et NASA Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop, mille start on kavandatud 30. augustiks 2026, suudab tuvastada neid kaugeid ja iidseid musti auke, mis eksisteerisid kuni 11 … Read more

Ajakirjas Nature Communications avaldatud modelleerimisuuringu kohaselt on Pluuto jäise kaaslase Charoni pöörlemisperioodi aeglustumise tõendid jäädvustunud selle pinnal olevatesse tektoonilistesse struktuuridesse. Avastus annab uusi teadmisi Charoni ja teiste Päikesesüsteemi välisosa jäiste kaaslaste varajase soojusliku arengu kohta. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Teadlased on välja töötanud tehnika, mis võimaldab hinnata, kas levinud mineraal on tekkinud bioloogilise tegevuse tulemusel. Meetod võib aidata otsida iidse elu jälgi nii Maal kui ka Marsil. Uurimise keskmes on apatiit — laialt levinud fosfaadimineraal, mida leidub nii Maal kui ka Maa-välises keskkonnas. Apatiit on hammaste ja luude põhikomponent, kuid seda esineb ka tardkivimites … Read more

Astronoomid on lähemal saladuse lahendamisele, kuidas supermassiivsed mustad augud end toidavad, tänu James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) uutele piltidele. Ülesvõtted pakuvad seni selgeima vaate gaasilistele filamentidele, mis ühendavad galaktika kuuma atmosfääri pöörleva gaasikettaga. See ketas omakorda toidab galaktika keskmes asuvat supermassiivset musta auku. Leid aitab paremini mõista mehhanisme, mille kaudu mustad augud kosmoses ainet endasse tõmbavad. … Read more

NASA teatas, et tema SunRISE-missioon lennutatakse orbiidile SpaceX Falcon Heavy raketiga, mitte United Launch Alliance’i (ULA) Vulcan Centauriga, nagu algselt planeeriti. Missioon toimub USA kosmoseväe (Space Force) Space Systems Commandi sponsoreeritud kaaslennuna. Otsust seletab tõenäoliselt veebruaris toimunud intsident, kus Vulcan Centauri neljandal lennul esines kosmoseväe missiooni ajal kiirendi anomaalia — tahkekütuse-kiirendi (SRB) düüs sai kahjustada, … Read more

Kui neutrontähed ühinevad, tekib võimas plahvatus, mida nimetatakse kilonoovaks. See paiskab välja neutronirikast ainet, millest osa laguneb raskemateks elementideks nn r-protsessi kaudu. Hiljutised kilonoovade vaatlused paljastasid ootamatuid tunnusjooni, mida senised mudelid ei suutnud selgitada. Teadlased pakuvad välja, et lahenduseks võib olla raskete elementide eksootiline tolm, mis tekib pärast plahvatust ja mõjutab vaadeldavat kiirgust. Loe täispikka … Read more

Ajakirjas Frontiers in Nutrition avaldatud suur ülevaateuuring leidis, et inimesed, kes tarbivad kõige rohkem tšillipipart, on tõenäolisemalt vastuvõtlikumad seedetrakti vähile, eriti söögitoruvähile. Teadlased rõhutavad siiski, et tulemused näitavad seost, mitte põhjuslikku suhet, ning täiendavad uuringud on vajalikud. Seedetrakti vähid – söögitoru-, mao-, käär- ja pärasoolevähk – põhjustavad igal aastal miljoneid uusi diagnoose ning kuuluvad juhtivate … Read more

Kosmosesse lasti saatmise kulud langevad lähiaastatel märkimisväärselt. Cambridge’i ülikooli juhitud uue uuringu kohaselt väheneb orbiidile jõudmise hind praegusest kuni kümnendi lõpuni enam kui poole võrra. 2040. aastaks võivad kulud kahaneda ligikaudu 93%. See muutus võib oluliselt mõjutada kosmosetööstuse arengut ja avada uusi võimalusi kaubaveoks ning teadusmissioonideks. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Rohkem kui sajand pärast seda, kui Albert Einstein muutis meie arusaama gravitatsioonist, peab tema üldrelatiivsusteooria vastu üha nõudlikumatele katsetele. Rahvusvaheline uurimisrühm Hiina Teaduste Akadeemiast Ignazio Ciufolini juhtimisel tegi seni kõige täpsema mõõtmise ühest teooria peenemast ennustusest: Maa pöörlemisest põhjustatud aegruumi lohistamisest. See nähtus, mida tuntakse ka kui frame-dragging ehk raamistiku lohistamine, kirjeldab, kuidas pöörlev massiivne … Read more