Teadus

Jäljetunnel aitab öise eluviisiga lagritsat paremini leida kui pesakast

::

Öise eluviisiga lagritsat on looduses keeruline märgata, mistõttu tuleb tema kohalolu kindlaks teha kaudsete märkide järgi. Värskest uuringust selgub, et oksale kinnitatud jäljetunnel võib selleks olla pesakastist märksa tõhusam vahend. Loomade elupaigaeelistuste ja kaitsemeetmete tõhususe hindamiseks tuleb teada, kus liik tegelikult esineb. Varjulise ja öise eluviisiga liikide puhul pole see lihtne: üksnes vaatlusele lootes võib … Loe edasi

Jäljetunnel aitab öise eluviisiga lagritsat paremini tabada kui pesakast

::

Öise eluviisiga lagritsat on looduses keeruline märgata, mistõttu tuleb tema kohalolu kindlaks teha kaudsete märkide järgi. Värskest uuringust selgub, et oksale kinnitatud jäljetunnel võib selleks olla pesakastist märksa tõhusam vahend. Loomade elupaigaeelistuste ja kaitsemeetmete tõhususe hindamiseks tuleb teada, kus liik tegelikult esineb. Varjulise ja öise eluviisiga liikide puhul pole see lihtne: üksnes vaatlusele lootes võib … Loe edasi

Uuringud: tehisaru võib spetsialistide oskusi nüristada

::

Arstide ja tarkvaraarendajatega tehtud uuringud viitavad, et tehisaru igapäevane kasutamine võib kahandada spetsialistide võimet iseseisvalt probleeme lahendada. Teadlastele teeb muret, et pidevalt nutiabilisi kasutavad töötajad võivad kaotada vilumuse, mida on vaja rutiinsete ülesannetega toimetulekuks. Loe täispikka artiklit: ERR

Artemise astronaudid võivad leida Kuu sügavustest pärit kive

::

Teadlaste uue uuringu kohaselt võib üks Kuu kõige iidsemaid kokkupõrkeid olla toonud Kuu sisemuse sügavustest pärit materjali tulevaste Artemise missiooni maandumispaikade lähedusse. Uurijad rekonstrueerisid kokkupõrke, mis tekitas hiiglasliku Lõunapooluse-Aitkeni basseini — Kuu suurima ja vanima kraatri. Simulatsioonid näitasid, et tegemist oli väikese nurga all toimunud löögiga, mille põhjustas suur, raudse tuumaga taevakeha. Selline põrge paiskas … Loe edasi

Levinud vitamiin võib aidata võidelda ühe surmavaima ajuvähi vastu

::

Kliiniline uuring uurib, kas suured niatsiini ehk B3-vitamiini annused võiksid anda glioblastoomi põdevatele patsientidele paremad võimalused võitluses agressiivse ajuvähiga. Glioblastoom on üks surmavaimaid ajuvähi vorme, mille ravi on senini olnud äärmiselt keeruline. Teadlased avastasid, et niatsiin võib aidata taaselustada immuunrakke, mille kasvajad on välja lülitanud. See võimaldab immuunsüsteemil vähirakke tõhusamalt rünnata. Uuringu aluseks on idee, … Loe edasi

Inimkond risustas Maa orbiidi – järgmiseks Kuu

::

5. augustil peaks kasutatud Falcon 9 ülemine aste kukkuma Kuule. Satelliitide kokkupõrgete vältimisega tegeleva ettevõtte Neuraspace tegevjuht Chiara Manfletti leiab, et inimkond pole Maa-lähedast kosmost hästi hoidnud, ning Kuu ümbrusega tuleks toimida teisiti. Manfletti pakub välja, et Kuu pinnal võiks määrata kindlad kohad, kuhu materjale ladustada ja hiljem ringlusse võtta. Tema sõnul on see jätkusuutlikum … Loe edasi

Heliconius-liblikad elavad kordades kauem ega vanane silmnähtavalt

::

Teadlased avastasid, et Heliconiuse perekonna liblikad on välja kujundanud erakordse eluea, elades mitu korda kauem kui nende lähedased sugulasliigid. Veelgi üllatavam on see, et mõnel isendil ei ilmne vananedes peaaegu mingeid füüsilise allakäigu märke. Uurijate sõnul võib selles rolli mängida liblikate ebatavaline toitumisviis — erinevalt enamikust liblikatest toituvad Heliconiused õietolmust, mis annab neile lisaks nektarile … Loe edasi

Marianne Paimre: maailma parimas e-riigis on võimalused ebavõrdsed

::

Eesti on õppinud ehitama häid digiteenuseid. Järgmine küsimus on, kuidas tagada, et neist saaksid võrdselt kasu ka inimesed, kellel on vähem oskusi, vähem raha või rohkem takistusi, arutleb Tallinna Ülikooli õppejõud ja infoühiskonna tehnoloogiate doktor Marianne Paimre. Eesti on lahendanud küsimuse, mille üle paljud riigid endiselt pead murravad: kuidas viia riik digiajastusse. Maksudeklaratsioon valmib minutitega, … Loe edasi

Sääski tõmbavad ligi rasedad ja õllesõbrad

::

Värskest uuringust nähtub, kuidas see, et sääsed kipuvad eelistama õlut joovat sõpra veeklaasiga istujale, pole paljas ettekujutus, vaid puhas keemia. Jaaniõhtuni pole aega palju jäänud. Kuigi tänavune aasta on olnud sääskedele valdavalt vaenulik, otsivad ellujäänud vereimejad jaanilõkete ümbert siiski halastamatult oma järgmist einet. Rootsi ja Etioopia teadlased leidsid, et sääskede toiduotsingute strateegia sõltub suuresti nende … Loe edasi