Teadus

Nobeli preemia laureaat keemik Omar Yaghi lahkub California ülikoolist Berkeleys ja siirdub Hiina Tsinghua ülikooli, kus ta hakkab juhtima uut tehisintellekti (AI) instituuti, mille eesmärk on kiirendada uute materjalide avastamist. Pekingi ülikool tervitas teda ametisseastumise tseremoonial, nimetades teda üheks maailma juhtivaks keemikuks. Jordaanias palestiina põgenike peres sündinud Yaghi saabus USAsse 15-aastaselt. Möödunud aastal enne Nobeli … Loe edasi

Meie Päikese-sarnased tähed sünnivad tähelooteliste objektide, nn eeltähtede tuumade kokkuvarisemisel. Tegu on külmade ja tihedate gaasi- ning tolmukogumitega, mida hoiab koos gravitatsioon. Ehkki tähtede tekke täpsed mehhanismid on suuresti veel mõistatuslikud, on kaasaegsed raadioteleskoobid võimaldanud teadlastel heita pilk vastsündinud tähtede sisemistesse protsessidesse. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Teaduskirjandusse imbub üha rohkem kahtlase taustaga artikleid, millele viidatakse vähiteaduse tippajakirjades mitu korda rohkem kui päris teadustöödele. Samas ei vaevu keegi neid artikleid tegelikult lugema ega alla laadima, osutab Prantsuse ja Austraalia teadlaste uuring. Kui teadusartiklit sageli tsiteeritakse, viitab see tavaliselt, et uuring on mõjukas ja selle vastu on valdkonnas suur huvi. Uues uuringus tuli … Loe edasi

Uued uuringud viitavad, et laialt levinud ja kestlikult toodetud austriekstraktil on tugev põletikuvastane toime inimese soolerakkudele. Krooniline soolepõletik ja lekkiva soole sündroom vaevavad paljusid inimesi. Tulevikus võib lahendus peituda üllatavas mereannis, millest suur osa rändab praegu lihtsalt prügikasti. Värske uuring näitab, et Vaikse ookeani austrist (Crassostrea gigas) valmistatud ekstrakt leevendab tõhusalt soolepõletikku ja taastab soole … Loe edasi

Uus uurimus, mille autor on Arkansase Ülikooli teadlane Amirnezam Amiri, käsitleb Freeman Dysoni 1960. aastal esitatud hüpoteetilist Dysoni sfääri kontseptsiooni. Kaasaegsed teadlased ei kujuta seda enam ette ühtse tahke kestana, vaid pigem “parvena”, mis koosneb lugematutest orbiidil tiirlevatest struktuuridest ja mis püüavad kinni peaaegu kogu tähe energia. Uurimuse kohaselt on kõige lootustandvamad kandidaadid selliste struktuuride … Loe edasi

Birminghami ülikooli füüsik Giovanni Barontini lõi laboratoorse mini-universumi, mis toob teadlased sammu lähemale vastusele ühele suurimale füüsika küsimusele: mis on aeg? Ajakirjas Physical Review Research avaldatud uuringus näitab Barontini, et aja kulgu on võimalik mõõta ilma kellata — selle asemel tekib aeg loomulikult kvantsüsteemi enda käitumisest. Mitmed kaasaegse füüsika teooriad, näiteks Wheeleri-DeWitti võrrand, viitavad sellele, … Loe edasi

Eksoplaneet LHS 3844b, mis on veidi Maast suurem ning tiirleb punase kääbustähe LHS 3884 ümber 48,5 valgusaasta kaugusel, on tõukeliselt lukustatud (tidally locked). See tähendab, et planeet pöörleb ümber oma telje samas ajas, mis kulub tähe ümber tiirlemiseks — üks pool on seega pidevas päevavalguses ja teine igaveses pimeduses. Päevapoole temperatuur ulatub 1000–2000 kelvinini, samas … Loe edasi

Teadlased on avastanud Indias Uttarakhandi mägedes uue ämblikuliigi, mis meenutab hämmastavalt Hawaii kuulsat naerunäo-ämblikku. Uus liik sai nimeks Theridion himalayana ehk Himaalaja naerunäo-ämblik. Rohkem kui sada aastat on arvatud, et naerunäo-ämblik elab ainult Hawaiil, kus ta on üks maailma tuntumaid ja ebatavalisemaid ämblikke. Avastus tehti juhuslikult uurimisrühma poolt, mis algselt uuris sipelgaid. Piirkondliku loodusloomuuseumi teadlane … Loe edasi

Juulis 2024 jälgis õhupallil paiknev päikeseobservatoorium Sunrise III kuue ja poole päeva jooksul katkematult Päikest. Stratosfäärilennu marsruut kulges Rootsi põhjatipust Kanada loodealadeni ning selle käigus koguti üle 200 terabaidi andmeid. Vaatlused on ainulaadsed, sest pakuvad enneolematult üksikasjalikku pilku umbes 2000 kilomeetri paksusesse Päikese kihti ja võimaldavad selle tohutut dünaamikat pidevalt jälgida mitme tunni vältel. Loe … Loe edasi

Rahvusvaheline uurimisrühm Viini Ülikooli teadlase Juan Diego Soleri juhtimisel kasutas kahte maailma võimsaimat raadioteleskoopi, et paljastada Orioni udukogus varem nähtamatud struktuurid. Projekti tulemusena valmisid seninägematult teravad kaardid neutraalsest vesinikust selles massiivsete tähtede tekkealas. Leiud näitavad tähetekkealade keerulist suhet ümbritseva keskkonnaga ja viitavad sellele, et Orioni udukogu on kujundanud mitu tähtede tagasiside episoodi, mitte üks laienev … Loe edasi