Teadlased murdsid koodi “võimatute” nanokristallide valmistamiseks

Teadlased murdsid koodi "võimatute" nanokristallide valmistamiseks

Chicago ülikooli ja Argonne’i teadlaste välja töötatud sulasoola meetod võib võimaldada vastupidavamaid materjale trükitud elektroonika ja painduvate seadmete jaoks. Keemikud töötasid välja meetodi nanokristallide valmistamiseks metallide lämmastiku ühenditest, tehnoloogiliselt olulisest materjaliklassist, mis seni vastu pidas tavapärasele sünteesile. Nature’is avaldatud töö võib avada uusi võimalusi painduva valgustuse, trükitud elektroonika, meditsiiniliste implantaatide ja teiste seadmete jaoks. Loe … Read more

Miks poepiim riknedes enam hapupiimaks ei muutu?

Miks poepiim riknedes enam hapupiimaks ei muutu?

Novaatori lugeja märkas, et kui aastakümnete eest läks piim hapuks, sai sellest hapupiim. Nüüd aga eralduvad riknevas piimas värvitu vedelik ja haisev klomp. Mida piimaga tööstuses tehakse, et see riknedes selliseks muutub? Vastab toidu- ja fermentatsiooni arenduskeskuse (TFTAK) teadur Rain Kuldjärv. “Pastöriseeritud poepiim võiks minna küll heaks hapupiimaks, aga selleks oleks vaja piimhappebaktereid,” ütleb Kuldjärv. … Read more

Hiina plaanib planetaarkaitse testi: kosmoselaev paiskub asteroidile kiirusel Mach 26

Hiina plaanib planetaarkaitse testi: kosmoselaev paiskub asteroidile kiirusel Mach 26

Hiinakeelses ajakirjas Journal of Deep Space Exploration vertikaalsel retsenseerimisel olev artikkel kirjeldab ambitsioonikat plaani paisata kosmoselaev kiirusel Mach 26 ehk 20 000 miili tunnis Maa-lähedasele asteroidile, et testida uusi planetaarkaitse meetodeid. South China Morning Posti teatel juhib meeskonda Li Mingtao Hiina riiklikust kosmoseametist. Missioon on ambitsioonikam kui NASA DART ning tabaks umbes 30-meetrist asteroidi 2015 … Read more

Teadlased jälgivad keemia kulgu aatom aatomi haaval

Teadlased jälgivad keemia kulgu aatom aatomi haaval

Uuring pakub uut meetodit elektroonilise ja vibratsioonidünaamika reaalajas jälgimiseks. Mõne triljondiku sekundi jooksul pärast valguse neeldumist paindub molekul kujust välja, nihutab elektrone ja muundab elektroonilise energia vibratsioonideks. Need muutused on tavalistele instrumentidele liiga kiired, kuid Euroopa XFEL-i välgud võimaldasid teadlastel järjestuse aatom aatomi haaval rekonstrueerida. Mõõtmised näitasid, et sama molekuli aatomid salvestavad valgusest tingitud reaktsiooni … Read more

Suur menopausi pettus: hirmuga müümine ja hormoonravi turundus

Suur menopausi pettus: hirmuga müümine ja hormoonravi turundus

Oxford English Dictionary lisas 2026. aastal sõna hirmuõhutamine, mis tähistab hirmu levitamist ohtude liialdamise teel. Autor väidab, et tervisevaldkonnas kasutatakse hirmu, et veenda terveid inimesi end haigeks pidama ja tarbima tarbetuid ravimeid. Eriti silmatorkav on menopausi ümber käiv kampaania, mis kujutab seda kannatusena ja propageerib menopausi hormoonravi (MHT, varem HRT). Meediakajastused, sh New York Timesis, … Read more

Viking 1 maandus Marsil 50 aastat tagasi

Viking 1 maandus Marsil 50 aastat tagasi

NASA Viking 1 maandur jõudis Marsile 20. juulil 1976, täpselt pool sajandit tagasi. Sõiduk startis 20. augustil 1975 ja sisenes Marsi orbiidile 19. juunil 1976. Vikingi programm koosnes orbiiterist ja maandurist; inflatsiooniga korrigeerituna on see üks NASA kallimaid robotmissioone. Orbiiter lülitati välja 7. augustil, kui asendijuhtimise gaas otsa sai. Algselt plaaniti maandumist 4. juuliks 1976 … Read more

Teadlased lahendasid tahkisakusid pidurdava peamise müsteeriumi

Teadlased lahendasid tahkisakusid pidurdava peamise müsteeriumi

Teadlased on tuvastanud tahkisakude rikete algpõhjused: siserõhk pragundab elektrolüüdi ning elektrilised tasakaalustamatused käivitavad liitiumi kasvu, mis põhjustab lühiseid. Leiud muudavad pikaajalise teadusliku müsteeriumi lahendatavaks inseneriprobleemiks ja võivad kiirendada kommertsialiseerimist. Aastaid teadsid insenerid, kuidas tahkisakud rikuvad, kuid mitte miks. Akudesse tekkisid sisemised lühised, kui mikroskoopilised liitiumistruktuurid moodustusid ja läbistasid barjääri positiivse ning negatiivse poole vahel. Max … Read more

Ain Kendra: vajadus 2+2 maanteede järele kaob alles teleporteerudes

Ain Kendra: vajadus 2+2 maanteede järele kaob alles teleporteerudes

Kuigi Eesti liiklussagedused jäävad Lääne-Euroopale alla, on vaja 2+2 maanteid nii Euroopa põhivõrgu tarbeks kui ka Eesti inimeste endi vajaduste rahuldamiseks, leiab teedeinsener ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Ain Kendra vastuseks Indrek Sirki “Reedeses intervjuus” kõlanud mõtetele. Vikerraadio “Reedeses intervjuus” käis liiklusjurist Indrek Sirk välja mõtte, et Eestis ei peakski laiu neljarealisi maanteid ehitama. Peamise põhjusena … Read more

Portugali teadlased uurivad Marsi pilvi tulevaste maandumiste hõlbustamiseks

Portugali teadlased uurivad Marsi pilvi tulevaste maandumiste hõlbustamiseks

Kaks Portugali teadlast, Francisco Brasil ja Pedro Machado Lissaboni ülikooli teaduskonnast ning astrofüüsika ja kosmoseteaduste instituudist, juhtisid uuringut, mis avaldati teadusajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets. Eesmärk oli analüüsida Marsi pilvi, et hõlbustada tulevasi missioone punasele planeedile. Teadlased mõõtsid samaaegselt Marsi atmosfäärilainete kõrgust ja levimiskiirust, mis on oluline energia liikumise mõistmiseks planeedi atmosfääris. Töö põhines … Read more

Mitukümmend uut leidu aitavad selgitada ärevuse kujunemist

Mitukümmend uut leidu aitavad selgitada ärevuse kujunemist

Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis pea 700 000 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ja tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid. Uuringu koostamisel osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased ja analüüsides kasutati Eesti geenivaramu andmeid. Ärevushäired on maailmas kõige levinumad vaimse tervise mured ja nende esinemissagedus kasvab. Uus uuring keskendus aga mitte niivõrd kliinilise diagnoosi olemasolule, vaid … Read more