Teadus

SpaceX-i missiooni Fram2 astronaudid jäädvustasid esimest korda orbiidil diagnostilisi röntgenpilte. Saavutus annab kosmosemeditsiinile ultrahelile lisaks teise pildistamisvõimaluse ning võib tulevikus aidata meeskondadel diagnoosida vigastusi, kontrollida seadmeid ja toetada pikemaid missioone Kuule või kaugemale. Mayo kliiniku teadlase Sheyna Giffordi meeskond tegi SpaceX-iga aastaid koostööd, et katsetada kaubanduslikult saadaolevat kaasaskantavat röntgeniseadet MinXray TR90BH. Astronaudid said seadme kasutamiseks … Loe edasi

Sotsiaalmeedias levivad viimastel nädalatel väited, et USA sõjaväeprogramm manipuleerib ilma ja põhjustab Euroopat tabanud kuumalaineid. Väidete toetuseks jagatakse videoid, kus ajakirjanikud ja teadlased arutlevad geoinseneeria — Maa kliimasüsteemi tahtliku suuremahulise mõjutamise — üle. Ühes levinud klipis räägib Prantsuse teleajakirjanik Anne-Claire Coudray geoinseneeriast kui teoreetilisest meetodist planeedi jahutamiseks. 2025. aasta augusti lõpus avaldatud uudislõik selgitab siiski … Loe edasi

Astronoomid on teinud rea märgilise tähtsusega vaatlusi ühest universumi kõige vägivaldsemast sündmusest. USA Riikliku Teadusfondi Very Large Array (NSF VLA) raadioteleskoobi abil, mida haldab NSF-i Riiklik Raadioastronoomia Observatoorium (NRAO), tuvastas uurimisrühm esmakordselt raadiolainepikkustel polariseeritud valguse, mis pärines gammakiirguse pursete (GRB) järelhelendusest. Avastus võimaldab teadlastel uurida nende äärmuslike kosmiliste plahvatuste magnetväljade struktuuri, andes seni enneolematut teavet … Loe edasi

Durhami ülikooli astronoomid on teinud olulise avastuse selle kohta, kuidas galaktikad tekkisid ja arenesid varajases universumis. Uute võimsate vaatluste abil avastas meeskond seni kaugeima teadaoleva näite kompaktsest tähti moodustavast struktuurist galaktika keskmes. Avastatud struktuur pärineb enam kui 9 miljardi aasta tagusest ajast, pakkudes teadlastele haruldast ülevaadet galaktikate kujunemise varasest etapist. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Astronoomid on otseselt kinnitanud nelja seni varjatud valge kääbustähe olemasolu lähedastes kaksiksüsteemides. Kõik süsteemid asuvad Maast kuni 65 valgusaasta kaugusel ning üks neist sisaldab Päikesele üheksandat lähimat teadaolevat valget kääbust. Avastuse tegid Warwicki ülikooli ja Colorado Boulderi ülikooli teadlased ning tulemused avaldati ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Iga valge kääbus tiirleb koos … Loe edasi

Uus uuring, mis avaldati ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health, näitab, et regulaarne muuseumide, teatrite, kontsertide ja kinode külastamine võib olla seotud noorema füsioloogilise vanusega. Uurijad Tokyo Teadusinstituudist leidsid, et vanemad täiskasvanud, kes osalesid regulaarselt kultuurisündmustel, tundusid bioloogiliselt umbes kolm aastat nooremad, kui nende tegelik vanus. Uuring põhines 1 899 vähemalt 50-aastase inimese andmetel, … Loe edasi

University College Londoni, ZSL-i ja Imperial College Londoni juhitud uuring paljastas, miks mõned kahepaiksete populatsioonid taastuvad pärast surmava seenhaiguse laastavat mõju. Uurimus avaldati ajakirjas Nature Chemical Biology. Seen Batrachochytrium dendrobatidis (Bd) põhjustab kütriidmükoosi, mis kahjustab konnade nahka ja häirib nende võimet reguleerida vee- ja mineraalainete tasakaalu. Kullesed on kaitstud, kuna neil puudub keratiinirikas nahk, millest … Loe edasi

Browni ülikooli Kuu-uurijad avaldasid uue uuringu, mis annab olulisi teadmisi Kuu regoliidi paksuse kohta. Regoliit on lahtise tolmu ja kivimi kiht, mis katab kogu Kuu pinda. Uuring pakub väärtuslikku teavet tulevaste Kuu-missioonide ja inimeste kosmoseuurimise planeerimiseks, kuna regoliidi paksuse tundmine on oluline nii maandumispaikade valikul kui ka ressursside kasutamisel. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Kuidas tekivad ja kasvavad galaktikate keskmes asuvad mustad augud? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks peavad teadlased tuvastama ja uurima supermassiivseid musti auke, mis eksisteerisid universumi ajaloo varasematel etappidel. Uus uuring viitab, et NASA Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop, mille start on kavandatud 30. augustiks 2026, suudab tuvastada neid kaugeid ja iidseid musti auke, mis eksisteerisid kuni 11 … Loe edasi