Teadus

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis teatas reedel, et riik saadab kahe aasta jooksul kosmosesse oma esimese astronaudi. Selleks saab Adrianos Golemis, kes on alates 2022. aastast ainus kreeklane, kes on edukalt läbinud kõik astronauditestid ning kes liitus mõni kuu tagasi Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) koolitusprogrammiga. Missioon kestab kuni kolm nädalat ja on osa uuest riiklikust kosmosestrateegiast, mis … Loe edasi

Oxfordi Ülikooli teadlased on leidnud tõendeid, et Marsil eksisteerisid kunagi tohutud, Maaga sarnased magmasüsteemid sügaval planeedi pinna all. See avastus on märkimisväärne, kuna Marsil puudub laamtektoonika, mida on pikka aega peetud sellise geoloogilise keerukuse tekkimise eelduseks. Seni on teadlased eeldanud, et just laamade liikumine on vajalik keerukate magmaliste süsteemide kujunemiseks, nagu need, mida tuntakse Maa … Loe edasi

Rahvusvaheline teadlaste meeskond teatas, et tuvastas esimest korda gravitatsioonilainetes musta augu sündmuste horisondi “sõrmejäljed”, analüüsides võimsa GW250114 ühinemise viimaseid hetki. LIGO observatoorium registreeris selle tugevaima kunagi mõõdetud gravitatsioonilaine 2025. aasta jaanuaris. Tulemused avaldati ajakirjas Nature. Isoleerides kahe musta augu ühinemise viimase laineimpulsi — niinimetatud otselained —, õnnestus teadlastel saada andmeid sündmuste horisondi lähedalt enneolematu täpsusega. … Loe edasi

Katku seostatakse enamasti tihedalt asustatud ajalooliste linnadega ja haiguspuhangutega, mis olid inimajaloos ühed surmavamad. Värske uuring aga näitab, et haigus niitis inimesi juba aastatuhandeid varem hoopis teistsuguses keskkonnas. Rahvusvaheline teadlasrühm kirjeldab teadaolevalt kõige varasemaid katku puhanguid. Need leidsid aset umbes 5500 aastat tagasi Kagu-Siberis, Baikali järve ümbruses elanud küttide-korilaste seas. Kopenhaageni ja Oxfordi ülikoolide ning … Loe edasi

Astronoomid võisid pealt näha üht haruldasemat ja dramaatilisemat kosmilist sündmust, mida kunagi vaadeldud: kauaotsitud keskmise massiga must auk rebis tükkideks tiheda valge kääbustähe ning neelas selle alla. Sündmus on teadlaste jaoks erilise tähtsusega, kuna keskmise massiga mustade aukude olemasolu on pikka aega olnud üks astrofüüsika lahendamata mõistatusi. Kosmoseteleskoop Einstein Probe jäädvustas plahvatuse selle kõige varasematel … Loe edasi

Euroopa Kosmoseagentuuri Gaia missioon on võimaldanud teadlastel mõista tähtede liikumist enneolematu täpsusega ning toonud esile ka võimalikud kokkupuuted meie Päikesesüsteemi ja lähedalasuvate tähtede vahel. Planetaarteaduse Instituudi vanemteadur Nathan Kaib ja tema kaastöötaja Sean Raymond Bordeaux’ ülikoolist on leidnud, et suhteliselt hiljutine möödaminev täht põhjustas tõenäoliselt komeetide tekke järsu kasvu. Uurijate sõnul muutis möödunud tähe gravitatsioon … Loe edasi

Selle aasta alguses lõpetas Dark Energy Spectroscopic Instrument (DESI) vaatlused, mille käigus kaardistati 47 miljonit galaktikat 11 miljardi valgusaasta ulatuses. Saadud andmed võimaldavad astronoomidel paremini hinnata nähtava universumi suuremahulist struktuuri. Neid andmeid analüüsides jõudsid astronoomid Francesco Sylos Labini ja Marco Galoppo järeldusele, et universum ei pruugi näida kõigis suundades ühesugune. Nende ajakirjas Nature avaldatud tulemused … Loe edasi

Astronoomid on avastanud kaks hiiglaslikku eksoplaneeti, mis on suhkruvatist kergemad ja tiirlevad ümber tähe enam kui 1110 valgusaasta kaugusel. Need niinimetatud “superkohevad” planeedid on Jupiteri suurused, kuid äärmiselt madala tihedusega. Uuringut juhtinud Oxfordi ülikooli teadlase George Dransfieldi sõnul on tegemist suurimate kunagi leitud nii väikese tihedusega eksoplaneetidega. “Nende kahe planeedi tihedus on võrreldav värske raseerimisvahuga,” … Loe edasi