Chandra jälgis M87 musta augu joa arengut seninägematu täpsusega

Rahvusvaheline astronoomide meeskond Lavali Ülikooli doktorandi Camille Poitras’ juhtimisel on saanud seninägematult üksikasjaliku röntgenpildi galaktikas M87 asuva supermassiivse musta augu poolt välja paisatud joast. Galaktika M87 keskmes paikneb üks tuntumaid musti auke, mille tekitatud osakeste juga ulatub tuhandete valgusaastate kaugusele. Teadlased ühendasid NASA Chandra röntgenobservatooriumi aastatel 2012–2025 kogutud vaatlusi täiustatud pilditöötluse meetoditega. See võimaldas neil … Read more

Missioonile minev Eesti kaamera võiks kosmosesse jõuda 2028. aastal

Tartu lennujaamast läks teisipäeval Hispaania poole teele Eesti esimese süvakosmose missioonile minev teadusinstrument optiline periskoopkaamera OPIC, mis hakkab komeedi tuuma pildistama. Tartu observatooriumis väljatöötatud kaamera võiks startida kosmosesse 2028. aastal. Tartu observatooriumis kokku pandud OPIC-kaamera on esimene Eestis loodud süvakosmose instrument, mille ülesanne saab olema komeedi tuuma pildistamine. Kaamera abil võiksid teadlased teada saada päikesesüsteemi, … Read more

XRISM avastas, kuidas mustade aukude tuuled pidurdavad tähtede teket

Michigani Ülikooli teadlased aitavad tänu röntgenkiirguse satelliitmissioonile XRISM lahendada ühte astronoomia suurt mõistatust: universumi kõige massiivsemates galaktikates näib olevat liiga vähe tähti võrreldes sellega, mida teooria ennustab. Vastus peitub ilmselt galaktikate keskmes asuvate ülimassiivsete mustade aukude võimsates tuultes, mis suudavad tähtede tekkeks vajaliku gaasi galaktikatest välja paisata või kuumutada nii palju, et uued tähed ei … Read more

Kas Maa võis saata elu Jupiteri kuule Europale?

Uus teadusartikkel ajakirjas International Journal of Astrobiology esitab huvitava hüpoteesi: kas Maa võis saata bakteriaalse elu Jupiteri kuule Europale, kus see oleks võinud kuu ookeanis kanda kinnitada ja võib-olla isegi millekski keerukamaks areneda? Hüpoteesi autor on Zaza Osmanov Gruusia Vaba Ülikoolist Thbilisis. Idee põhineb panspermia teoorial, mille kohaselt võib elu levida planeetide ja taevakehade vahel … Read more

WRAY 15-1880 noor ketas võib sisaldada algelist planeedisüsteemi

Itaalia astronoomid kasutasid Väga Suurt Teleskoopi (VLT), et teha polarimeetrilisi vaatlusi tähe WRAY 15-1880 ja seda ümbritseva noore tähelähedase ketta kohta. Uute vaatluste tulemused avaldati 10. juunil eeltrükiserveris arXiv ning need viitavad sellele, et kõnealune ketas võib sisaldada algelist planeedisüsteemi. Polarimeetrilised vaatlused võimaldavad teadlastel uurida tolmu jaotust ja struktuuri noorte tähtede ümber, mis on oluline … Read more

NASA peatas Roskosmose plaani lõigata ISS-i lekkivasse moodulisse

Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos kavatses lõigata sisse Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) ühte ossa, et selgitada välja vananenud konstruktsiooni lekete ulatus. The Registeri allika sõnul oli plaanis kasutada käsisaagi, teiste teadete kohaselt aga puuri. Plaan tegi NASA-le sedavõrd muret, et agentuur saatis oma astronaudid varju ISS-iga dokitud SpaceX Dragoni kapslisse. NASA selgitas, et muudetud lähenemine oleks hõlmanud klambri … Read more

Kliimamuutus pühib lähikümnenditel liustikelt sajad pisiliigid

Pikka aega elutuks valgeks kõrbeks peetud liustikud kihavad mikroskoopilisest elust, varjates endas sadu erakordsete kohastumustega loomaliike. Nüüd hoiatab rahvusvaheline teadlaste rühm, et üleilmse soojenemise tõttu sulav jää pühib suure osa sellest suuresti avastamata loomariigist lähikümnenditel maamunalt. Loe täispikka artiklit: ERR

Astronoomid tuvastasid kauge musta augu juurest võimsa ülikiire väljavoolu

Astronoomid on tuvastanud ühe võimsama ülikiire väljavoolu (ultra-fast outflow ehk UFO), mida kunagi kauge supermassiivse musta augu juurest täheldatud. Uurimisrühm kasutas selleks kahte kosmoseteleskoopi — XMM-Newton ja NuSTAR — ning vaatles hüperhelendavat kvasarit niinimetatud kosmilise keskpäeva ajastust, mil universumi tähtede ja mustade aukude kasv oli kõige aktiivsem. Vaatlused näitasid, et mustast august paiskub välja kaks … Read more

Veenuse kummalise pöörlemise põhjustas tõenäoliselt Kuu-suurune kiire taevakeha

Uued simulatsioonid viitavad sellele, et Veenuse äärmiselt aeglase tagurpidi pöörlemise põhjustas tõenäoliselt suure nurga all toimunud kokkupõrge kiire taevakehaga, mille mass oli umbes kümnendik Veenuse omast. Uurimust tutvustati hiljutisel Euroopa Geoteaduste Liidu üldkogul Viinis. Töö juhtiv autor Cedric Gillmann ETH Zürichist selgitas, et selline kokkupõrge võis aeglustada algselt kiiresti pöörlevat noort Veenust kuni praeguse 248-päevase … Read more

Teadlased avastasid igavikuliste kemikaalide peidetud nõrkuse

Aarhusi Ülikooli teadlased avastasid, et intensiivse ultraviolettvalgusega tekitatud vesinikuradikaalid suudavad lagundada vastupidavaid PFAS-ühendeid ehk niinimetatud igavikulisi kemikaale ilma täiendavate keemiliste lisanditeta. Avastus võib viia keskkonnasõbralikemate ja tõhusamate tehnoloogiateni, mis neid saasteaineid lõplikult hävitavad, mitte ei kanna neid lihtsalt ühest kohast teise. PFAS-ühendid on tuntud oma erakordse püsivuse poolest – need võivad veevarudes, ökosüsteemides ja inimkehas … Read more