Uued simulatsioonid viitavad sellele, et Veenuse äärmiselt aeglase tagurpidi pöörlemise põhjustas tõenäoliselt suure nurga all toimunud kokkupõrge kiire taevakehaga, mille mass oli umbes kümnendik Veenuse omast. Uurimust tutvustati hiljutisel Euroopa Geoteaduste Liidu üldkogul Viinis. Töö juhtiv autor Cedric Gillmann ETH Zürichist selgitas, et selline kokkupõrge võis aeglustada algselt kiiresti pöörlevat noort Veenust kuni praeguse 248-päevase pöörlemiseni. Mõnel juhul võis tangentsiaalne energiarikas löök panna planeedi juba algusest peale tagurpidi, kuid kiiremini pöörlema. Sündmus leidis tõenäoliselt aset Veenuse esimese 50 miljoni aasta jooksul pärast tekkimist. Simulatsioonide järgi tekitavad hiidkokkupõrked pinnale magmaookeane, mille sügavus võib ulatuda 100 km paksusest sulakihist kuni täielikult sulanud vahevööni. Autorite hinnangul sulatas kokkupõrge umbes 99 protsenti Veenuse vahevööst. Soojus hajus aga tõhusalt kosmosesse ning mõnesaja miljoni aasta pärast muutus areng peaaegu eristamatuks stsenaariumist, kus kokkupõrget poleks toimunud. Kokkupõrke roll Veenuse laamtektoonika puudumisel jääb endiselt lahtiseks, kuid teadaolevalt põhjustas suuremahulise süsinikuringluse puudumine planeedi praeguse kasvuhooneefekti.
