Vana-Egiptuse printsesside luustike juurest on leitud muude hauapanuste seas relvi. Uus bioarheoloogiline uuring osutab, et kõrgest soost naised oskasid neid vilunult käsitseda. Leid lükkab ümber ammuse oletuse, nagu oleks olnud muistsete kuningapere naiste roll õukonnas vaid passiivne. Ajakirjas Frontiers in Environmental Archaeology ilmunud töö tõi esile, et kuninglike ülikute luudel leiab märke tugevast füüsilisest koormusest. Nende käsivarte silmapaistvalt paksenenud lihaskinnituskohad ja kulumisjäljed osutavad relvade pidevale käsitsemisele. Vana-Egiptuse kuningannade kehaehitust vormis ilmselt aastatepikkune ning tõenäoliselt olid vibulaskmine ja võitluskunstid osa nende argielust. Keskmise riigi hilisperioodil (1850–1700 e.m.a) maeti Dahshuri püramiidikompleksi mitu kuningliku pere liiget. Teiste seas leidsid seal viimse puhkepaiga kuningas Hor ning printsessid Ita, Khenmet, Itaweret ja Noub-Hotep. Arheoloogid leidsid printsesside haudadest rikkalikult panuseid. Neist märkimisväärsemad on viske- ja lähivõitlusrelvad, näiteks vibud, nooled ja pistodad. Ajaloolased pidasid neid esemeid aastakümneid pelgalt sümboolse rolliga hauataguseks varaks.
