Ränivetikad võivad pakkuda täiendavat teavet uppumisjuhtumite uurimisel

Ränivetikad võivad pakkuda täiendavat teavet uppumisjuhtumite uurimisel

Kas inimene oli vette sattudes veel elus või visati surnukeha sinna pärast surma? Tegemist on ühe keerulisema küsimusega kohtuekspertiisis, millele ei pruugi alati olla ühest vastust. Ränivetikad võivad aga aidata vastusele lähemale jõuda. Ränivetikad on mikroskoopilised üherakulised vetikad, mida leidub peaaegu kõikides veekeskkondades. Nende üks iseloomulikumaid tunnuseid on ränist rakukest, mis säilib ka pärast muu … Loe edasi

Noored ütlevad “jah” asemel enamasti “jaa”

Noored ütlevad "jah" asemel enamasti "jaa"

Kes on sattunud pealt kuulama teismeliste omavahelist arutelu, võib peagi märgata, et lakoonilist nõustumissõna “jah” leiab nende jutust äärmiselt harva. Tartu Ülikooli keeleteadlased Andriela Rääbis, Tiit Hennoste ja Kirsi Laanesoo-Kalk võtsid nüüd luubi alla 10–13-aastaste kooliõpilaste suulised argivestlused, analüüsides 100 000 sõna jagu helisalvestisi. Andmetes joonistus välja põlvkondlik lõhe. Kui täiskasvanute argijutus on kerge edumaa … Loe edasi

Balti riigid lükkasid Moskvas Venemaa valeväited jõuliselt tagasi

Balti riigid lükkasid Moskvas Venemaa valeväited jõuliselt tagasi

Läti, Eesti ja Leedu Moskva saatkondade ajutised asjurid esitasid Venemaa välisministeeriumile ühise demarši, lükates jõuliselt tagasi Venemaa asevälisministri Mihhail Galuzini 4. juuli 2026 avalikud väited. Läti välisministeeriumi teatel kinnitasid diplomaadid taas, et Balti riigid ei ole avanud oma õhuruumi rünnakuteks Venemaa sihtmärkide vastu, viidates ka kolme riigi välisministrite 10. aprilli ühisavaldusele. Avalduses rõhutati, et vaatamata … Loe edasi

Balti riigid kutsusid välja Vene diplomaadid valeväidete tõttu

Balti riigid kutsusid välja Vene diplomaadid valeväidete tõttu

Leedu, Läti ja Eesti kutsusid välja Venemaa diplomaatilised esindajad, süüdistades Moskvat valeväidete levitamises Balti riikide kohta samal ajal, kui Venemaa tugevdab raketi- ja droonirünnakuid Ukrainale. Venemaa välisministeeriumi ametnik Grigori Lukjantsev väitis, et Balti riigid valmistavad ette venekeelsete elanike massiküüditamist ning on lubanud Ukrainal kasutada oma õhuruumi Venemaa ründamiseks. Leedu välisministeerium teatas Euronewsile, et Venemaa üritab … Loe edasi

LAMPA festival: arutelu “Kas oleme piisavalt tugevad?” vastupanuvõimest Venemaale

LAMPA festival: arutelu "Kas oleme piisavalt tugevad?" vastupanuvõimest Venemaale

Läti demokraatiafestivalil LAMPA toimub arutelu teemal, kui vastupidav on Balti riikide ja Saksamaa kaitsevõime Venemaa suhtes. Tuntud Saksa, Eesti ja Läti eksperdid otsivad ühiselt vastuseid küsimustele, milliseid edusamme on tehtud alates 2022. aastast ning millistes valdkondades püsivad ühised väljakutsed. Samuti arutatakse, kuidas Läti, Eesti ja Saksamaa sõjaväe- ja julgeolekueksperdid oma võimekust hindavad. Arutelus osalevad Bundeswehri … Loe edasi

Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti kontrollreidid on toonud välja mitmeid valdkonna murekohti

Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti kontrollreidid on toonud välja mitmeid valdkonna murekohti

Alates möödunud aastast hakkas kehtima uus määrus, mis puudutab väikelaeva kohustuslikku varustust ja selle kasutamise põhimõtteid. Uute nõuete keskmes on eelkõige see, kui kaugele kaldast sõidetakse. Varasemalt lähtuti väikelaeva konstruktsioonikategooriast, kuid nüüd arvestatakse rohkem reaalseid olusid ja riske. Politsei- ja Piirivalveamet on tuvastanud, et paljudele väikelaeva juhtidele tekitab määrusest aru saamine jätkuvalt probleeme. Enim tekitab … Loe edasi

Michal: Eesti kulutab kaitsele ligi 7% SKP-st

Michal: Eesti kulutab kaitsele ligi 7% SKP-st

Eesti peaminister Kristen Michal (Reformierakond) teatas Türgis Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel, et Eesti kulutab sel aastal kaitsele ligi 7% sisemajanduse koguproduktist (SKP), lähtudes alliansi uuest kulutuste eesmärgist. Möödunud aasta NATO tippkohtumisel leppisid liitlased kokku, et lähiaastatel suunatakse kaitsele 5% SKP-st. See eesmärk jaguneb kaheks: 3,5% põhilistele sõjalistele kulutustele (personal, operatsioonid, varustus ja hooldus) ning 1,5% … Loe edasi

Meditsiinitöötajad alahindavad vanemate rolli imikute valu leevendamisel

Meditsiinitöötajad alahindavad vanemate rolli imikute valu leevendamisel

Enamik Eesti õdedest usub, et oskab hinnata vastsündinu valu ilma valuskaalata, kuigi rahvusvahelised ravijuhised soovitavad kasutada standardseid hindamisvahendeid. Hiljutise doktoritöö järgi jääb samal ajal kasutamata üks tõhusamaid valu leevendajaid ehk lapse enda vanem. Vastsündinud läbivad haiglas sageli valulikke protseduure: vereproove, süste, kanüüli paigaldamist või hingamisteede aspireerimist. Tartu Ülikoolis kaitstud Airin Treiman-Kiveste doktoritöö näitab, et Eesti … Loe edasi