Alates möödunud aastast hakkas kehtima uus määrus, mis puudutab väikelaeva kohustuslikku varustust ja selle kasutamise põhimõtteid. Uute nõuete keskmes on eelkõige see, kui kaugele kaldast sõidetakse. Varasemalt lähtuti väikelaeva konstruktsioonikategooriast, kuid nüüd arvestatakse rohkem reaalseid olusid ja riske. Politsei- ja Piirivalveamet on tuvastanud, et paljudele väikelaeva juhtidele tekitab määrusest aru saamine jätkuvalt probleeme. Enim tekitab muresid varustusnõuete muutumine vastavalt sellele, kui kaugele kaldast plaanitakse minna. Sisevetel kuni üheksa kilomeetri ja merel kuni viie meremiili kaugusel kaldast sõites kehtivad väikelaevadele selged minimaalsed varustusnõuded. “Väga oluline on, et igal pardal viibijal oleks mõõtmetele vastav ja töökorras ujuvusvahend või päästevest. Päästevarustus peab olema nõuetekohane, hooldatud ja kergesti kättesaadav,” rõhutas Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits. Lisaks peavad pardal olema muu hulgas pilsipump või hauskar, heliseade, säratuled, ankur koos otsaga, kompass, jäätmekogumisvahendid ning vajadusel tulekustutusvahendid ja navigatsioonituled. Alla seitsmemeetrisel veesõidukil peavad kaasas olema ka aerud või mõlad. Kui teekond viib kaldast kaugemale, muutuvad nõuded rangemaks. Täpsemalt saab nendega tutvuda Transpordiameti kodulehel . Minimaalsete varustusnõuete puhul tekitab enim probleeme punased säratuled või täpsemalt nende puudumine väikelaevast. “Oleme järelevalve käigus täheldanud juhtumeid, kus paadijuhtidel ei ole alusele soetatud säratulesid või ei ole need hoiustatud veekindlalt. Tihtilugu ei mõisteta säratulede vajalikkust ohutuks liiklemiseks veekogul. Säratulede puhul on oluline, et need oleksid hoiustatud veekindlates kottides ning et nende säilivusaeg ei oleks möödunud, muidu ei pruugi neist õigel hetkel kasu olla,” selgitas Politsei- ja Piirivalveameti Mustvee kordoni teabeseiregrupi juht Margus Anier. Transpordiamet on tuvastanud kontrollreidide käigus, et inimesed ei hooli piisavalt päästevarustuse nõuetest. Tihtilugu on selgunud, et väikelaeva pardal puudub piisav arv ohutus- või päästeveste kõikidele väikelaevas viibijatele. Mõnes väikelaevas oli küll piisav arv olemas, ent lastele mõeldud varustus puudus. “Ühel juhul oli väikesele lapsele selga pandud täiskasvanule mõeldud päästevest, mis vette kukkumisel ei kaitse last, sest see on tema jaoks liiga suur ja libiseb üle pea,” selgitas Prits. Samuti pole automaatselt avanevad vestid korralisi kontrolle ja hooldusi läbinud. Mõnel juhul ei ole vestid komplektsed – puuduvad kinnitusrihmad, mis on seal ette nähtud ja need tuleb välja vahetada, sest pole komplektsed. Ühe tõsise murekohana tuleb välja tuua ka tulekustutite puudumine väikelaevades, kus need on nõutud. Enamasti võib neid ikkagi väikelaevast leida, kuid nende kontrollimise tähtaeg on ületatud. Väikelaevas asuvat tulekustutit tuleb kontrollida lasta igal aastal. Viimasena võib välja tuua probleemi jetijuhtidega. Nende puhul on täheldatud mitmeid rikkumisi, mis tulenevad täiskiirusel sõitmisest kohtades, kus seda teha ei tohi ja paikades, kus kehtib lainete tekitamise keeld ning on tasakäigu nõue. Samuti on esinenud jetiga liiklemist pimedal ajal, mis on keelatud. Lõpetuseks palume kõikidel väikelaeva juhtidel vaadata üle kehtiv määrus, et olla veelgi paremini ettevalmistunud erinevateks veesõitudeks. Kui iga inimene panustab ohutusse parimal võimalikul viisil, siis saame olla kindlad, et igaüks meist saab turvaliselt veekogul sõita. Transpordiameti kommunikatsiooniosakond Transpordiamet press@transpordiamet.ee Väikelaevad Autor Transpordiamet Reede, juuli 10, 2026 – 14:02 R, 10/07/2026 – 14:02
