Poola kohtunikud võtsid konstitutsioonikohtu esimehelt Bogdan Święczkowskilt puutumatuse

Analüüs: Euroopa — 20. novembril 2026

Valitsuse toetatud kohtunikud võtsid Poola konstitutsioonikohtu esimehelt puutumatuse

Anna Korwin-Piotrowska 17. novembril kokku kutsutud kohtunike kogu võttis konstitutsioonikohtu esimehelt Bogdan Święczkowskilt puutumatuse neljas kohtuasjas ja tema asetäitjalt Bartłomiej Sochańskilt ühes, teatas PAP. Otsuse tekst avaldati kohtu veebilehel 18. novembril. Justiitsminister Waldemar Żurekile alluvad prokurörid saavad nüüd esitada süüdistused. Kogu ei andnud nõusolekut Święczkowski vahistamiseks. Euroopa Inimõiguste Kohus lükkas samal päeval tagasi taotluse menetlus ajutiselt peatada. Ülemkohtu esimees Zbigniew Kapiński ütles 18. novembril, et kaheksa valitsuse toetatud kohtuniku otsustel puudub õiguslik jõud. UnHerdi autor Thomas Fazi nimetas 20. novembril vastasseisu institutsioonidevaheliseks kodusõjaks.

Kriis algas 30. oktoobril, kui Korwin-Piotrowska — kelle oli valinud Donald Tuski enamusega seim, kuid kellelt president Karol Nawrocki polnud ametivannet vastu võtnud — kõrvaldas ametist PiS-i ajal ametisse saanud juhtkonna, samal ajal kui märulipolitsei piiras hoonet. Nawrocki pööras Senegali teel olnud lennuki tagasi ja pääses jõuga hoonesse. Ülemkohus tühistas ametist kõrvaldamise otsused 10. novembril, kuid politsei takistas endiselt juhtkonna naasmist. Tuski sõnul taastab ta õigusriiki pärast seda, kui PiS 15-liikmelise kohtu „enda kontrolli alla võttis“. PiS nimetab toimunut riigipöördeks. Nawrocki on keeldunud tänavu viielt uuelt kohtunikult ametivannet vastu võtmast; Euroopa Komisjon on toetanud parlamendi õigust kohtunikke ametisse nimetada.

Faktid ja tõlgendused lähevad nüüd lahku. Konstitutsioonikohus otsustab viimase astmena, kas ELi õigus on Poola põhiseaduse suhtes ülimuslik. Euroopa Kohus leidis 2025. aasta detsembris, et konstitutsioonikohus rikkus ELi õigust, kui keeldus selle ülimuslikkust tunnistamast. Fazi hinnangul peavad Brüssel ja Tusk õigusriigi all silmas „Brüsseli õiguse ülimuslikkust“ ning kohtu ülevõtmine praegu piiraks parempoolsete võimalikku võimule naasmist 2027. aastal. PiS-i kritiseerinud õigusteadlased on öelnud, et Korwin-Piotrowska otsusel juhtkond ametist kõrvaldada puudus põhiseaduslik alus. Keskpank on peatanud konstitutsioonikohtu maksekorralduste täitmise. Kohtusüsteemis, politseis, presidendi institutsioonis ja prokuratuuris põrkuvad nüüd vastandlikud arusaamad sellest, kellel on õigus tegutseda.

Allikad: UnHerd, Brussels Signal.

Euroopa Komisjon pakub Ukrainale 45 miljardi euro suurust laenu, mille põhiosa tuleks tagasi maksta alles pärast Venemaa reparatsioone

Ursula von der Leyen tegi 18. novembril ettepaneku laenata Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot. Laenu põhiosa tuleks tagasi maksta alles pärast seda, kui Venemaa on tasunud sõjareparatsioonid. Summa kataks umbes kaks kolmandikku Euroopa Komisjoni hinnangulisest 70 miljardi euro suurusest puudujäägist; ülejäänud osa palutaks katta ELi-välistel partneritel. Koos 2025. aasta detsembris kokku lepitud 90 miljardi euro suurusest laenust 2027. aastal veel välja makstava 45 miljardi euroga võiks ELi rahastus ulatuda ühe aastaga 90 miljardi euroni. Kuni 25 miljardit eurot läheks sõjaliseks abiks ja 20 miljardit eurot eelarvetoetuseks, mille tingimuseks oleksid reformid. Raha kaasataks kapitaliturgudelt ELi eelarve tagatisel ning laenu pikendataks kuni reparatsioonide laekumiseni. Brüssel jättis endale õiguse kasutada külmutatud Venemaa varasid. Juhid peaksid ettepanekut arutama 26. novembril.

Von der Leyen ütles, et on kindel kõigi 27 liikmesriigi nõusolekus, ning nimetas laenu „parimaks viisiks anda Ukrainale läbirääkimistel tugev positsioon“. Neli valitsust on juba teatanud, et ei osale: Slovakkia, Tšehhi, Ungari ja Bulgaaria. Kolmel esimesel on juba erand, mis vabastab nad senise laenu tagamisest. Robert Fico süüdistas Friedrich Merzi väljapressimises pärast seda, kui Berliin sidus ELi 2028.–2034. aasta eelarve Ukraina rahastamisega. Bulgaaria viitab oma eelarvepuudujäägile, kuid ütleb, et ei blokeeri ühist otsust. Kaitsevolinik Andrius Kubilius ütles, et Venemaa võib 2027. aastal kasutusele võtta umbes 20 miljonit drooni ning püüdurdroonide puudus on endiselt „tõsine“.

Lahtine küsimus on poliitiline, mitte tehniline. Euroopa Komisjon soovib jagada koormust ühise eelarve kaudu, samal ajal kui mitu pealinna keeldub lisaraha andmast ja EL on endiselt väljaspool USA juhitud kõnelusi Moskvaga. Laen, mis makstaks tegelikkuses tagasi ainult siis, kui Venemaa tasub reparatsioonid, või külmutatud varadest, mille kasutamise Belgia on blokeerinud, tähendab liidule eelarvelist nõuet sõltumata sellest, kas seda nimetatakse toetuseks või mitte.

Allikad: Brussels Signal.

1 thought on “Poola kohtunikud võtsid konstitutsioonikohtu esimehelt Bogdan Święczkowskilt puutumatuse”

Leave a Comment