USA ja Iisrael kaaluvad uusi rünnakuid Iraanile, CENTCOM viitab detsembri tähtajale

Analüüs: Globaalne — 21. novembril 2026

USA ja Iisrael kaaluvad uusi rünnakuid Iraani vastu, CENTCOM hoiatab detsembrikuu tähtaja eest

USA ja Iisraeli ametnikud kutsuvad president Donald Trumpi üles jätkama enne uut aastat ulatuslikke sõjalisi operatsioone Iraani vastu, kirjutas The American Conservative 21. novembril, viidates Financial Timesile. USA keskväejuhatus (CENTCOM) on teatanud USA ametnikele, et praeguse vägede paigutuse hoidmine Lähis-Idas pärast detsembrit nõrgestaks lahinguvalmidust. See muudab otsustamise ajakava pingelisemaks. Hilisemate teadete järgi kaaluvad Washington ja Jeruusalemm peatset rünnakut. Peaminister Benjamin Netanyahu pooldab ühist sõjalist kampaaniat, kuid Trump pole otsust langetanud. Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles, et Teheran soovib endiselt sõja diplomaatilist lõpetamist ning sõnumivahetus vahendajate kaudu jätkub.

Sõda algas 28. veebruaril. Pärast vabariiklaste kaotust vahevalimistel on Trump paistnud uute ulatuslike rünnakute suhtes vähem innukas. Kui asepresident J. D. Vance’ilt küsiti, kas konflikt oli väärt senati kaotamist, ei avaldanud ta algsele otsusele toetust. Ta ütles, et tema ülesanne on toetada presidenti, kes „on öelnud, et teeks seda uuesti“. Laevaliikluse jälgijad registreerisid Hormuzi piirkonnas oktoobris 31 rünnakut ja novembris kolmapäevase seisuga 19 rünnakut. Veebruari lõpust septembri lõpuni oli neid kokku 53.

Poliitiline ja sõjaline ajakava lähevad nüüd vastuollu. Jõulisema tegutsemise pooldajate sõnul hakkab võimaluste aken sulguma, sest vägede valmidus ja laskemoonavarud vähenevad. Vance’i distantseerumine ja vahevalimiste tulemus mõjuvad vastupidises suunas. Araghchi vahendajate kaudu peetavaid kõnelusi varjutavad Iisraeli surve ja USA tingimused, mida Trump on nimetanud vastuvõetamatuks. Lahtiseks jääb, kas ta annab loa ühisrünnakuks, jätkab piiratud vastastikuseid rünnakuid või jätab sõja määramatusse seisu.

Allikad: The American Conservative, Reuters.

Brenti hind langeb 91 dollari suunas, kuigi Hormuzi piirkonnas tabatakse tankereid iga päev

Brenti toornafta hind oli liikumas ligikaudu 5-protsendilise nädalase languse suunas, 91 dollarini barrelist, ehkki Iraani rünnakutes Hormuzi väina tankerite vastu registreeriti ligi üks kinnitatud tabamus päevas. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul ulatub ülemaailmne ülejääk neljandas kvartalis 1,7 miljoni barrelini päevas, sest Pärsia lahe eksport taastub nõudlusest kiiremini. Väga suurte toornaftatankerite veohind Omaani lahest Kirde-Aasiasse langes umbes 9 dollarini barreli kohta, mis on 60 protsenti vähem kui kolm nädalat varem. ADNOC Logistics kinnitas, et üht tema laeva rünnati 17. novembril Hormuzi väina läbimisel. Windward luges 11.–18. novembri nädalal kokku viis rünnakut tankerite vastu.

USA ja Iraani sõja tõttu on turult aja jooksul kadunud hinnanguliselt 2,8 miljardit barrelit naftat, kuid kõrged hinnad on ka nõudlust vähendanud. Washington karmistas mereblokaadi, hoiatades, et Iraani lasti merel peale võtvate laevade suhtes võidakse rakendada piiranguid isegi siis, kui nad ei sisene Iraani vetesse. Bensiini rafineerimismarginaal Aasias kukkus umbes 1 dollarini barrelist, võrreldes oktoobri alguse enam kui 50-dollarilise tipuga, sest Hiina eksport ja nõrk hooajaline nõudlus suurendasid kütusetoodete ülepakkumist.

Kauplejad arvestavad ülepakkumisega, kuid tegelik risk laevaliiklusele pole kadunud. Hormuzi väina läbivad toornaftavood on viimastel päevadel vähenenud, kuigi hindu kujundab peamiselt ülepakkumise ootus. Uus USA ja Iisraeli sõjaline kampaania või Iraani ulatuslikum miinide veeskamine võiks siiski viia Brenti hinna välja 90–100 dollari vahemikust, kuhu see sel nädalal jäi.

Allikad: OilPrice, OilPrice, OilPrice.

Trump, Xi ja Putin tegid rahudeklaratsiooni, kuid ei jõudnud Iraani ega Ukraina küsimuses kokkuleppele

President Trump, Xi Jinping ja Vladimir Putin lõpetasid 19. novembril Shenzhenis kahepäevase tippkohtumise „ühise rahudeklaratsiooniga“. Tekstis öeldi, et tuumasõda „ei ole võimalik võita ja seda ei tohi kunagi pidada“, kritiseeriti Rahvusvahelist Kriminaalkohut, kutsuti üles suurendama rafineeritud naftatoodete pakkumist ning nõuti ÜRO reformimist. Veebruaris lõppenud New STARTi lepingu asemele uut relvastuskontrolli lepingut ei sõlmitud. Trump ütles, et ta ei vaja Iraani küsimuses Hiina ega Venemaa abi, sest „nad tahavad kokkuleppele jõuda“.

See oli kolme riigijuhi esimene silmast silma kohtumine sel sajandil. Eurooplased olid kartnud „Jaltat 2.0“ pärast seda, kui Putin oli poseerinud 1945. aasta konverentsi toimumispaigas ja küsinud, mis Jaltas siis nii halba oli. Ukraina kohta oli Valge Maja öelnud, et sõda ei arutata, kuid seejärel ütles Trump ajakirjanikele, et võtab teema üles. Putin ütles hiljem, et Ukraina ja Euroopa „ei ole valmis“ kompromissiks, ning lubas Kertši silla ründamise eest karmimat vastulööki.

Ühistekst oli lühike ega olnud siduv. Trump hindas kohtumist kümnepalliskaalal „12“ punktiga; sõltumatud käsitlused rõhutasid, et Iraani ega Ukraina küsimuses lahendust ei saavutatud. Kolm suurvõimu jätkasid suhtlust, kuid sõjad, mis mõjutavad kõige enam energiaturgu ja Euroopa julgeolekut, jäid teiste läbirääkimiste käsitleda.

Allikad: The American Conservative, The National Interest.

Leave a Comment