Ahti Kuningas , majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Prognoositav majanduskasv üle 2% piiri, kontrolli all püsiv inflatsioon (ca 2%) ning mõõdukas, 6% piirimaile jääv tööpuudus on koos näitajad, mis on enamiku Euroopa riikide jaoks tervisliku majanduskeskkonna sihiks. Need kinnitavad, et Eesti majandus on pikemast mõõnaperioodist väljunud. Majandusstatistika paranemisega käib kaasas ka inimeste ja ettevõtjate kindlustunde selge tõus. Tööstuses, kaubanduses ja teenindussektoris on kindlustunne jõudnud taas positiivsele poolele. Augustikuine tarbijate kindlustunde näitaja tõusis aga viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele. Inimeste hinnangud nii oma leibkonna kui ka riigi üldisele majanduslikule olukorrale on paranenud, hinnatõusu ootused taanduvad ning töötuse tuleviku vaade paistab rahulikum. Palgad kasvavad keskmiselt kaks korda kiiremini kui hinnad, mis taastab samm-sammult tarbijate reaalset ostuvõimet. Eesti ettevõtetele annab samuti täiendavat tuge reaalpalga kestev kasv. Kuid kuidas lahendada riigivõla kasvu mure? Kuigi makromajanduslikud põhitegurid on julgustavad, siis endiselt ei saa mööda vaadata riigivõla kasvust. Majandusministeeriumi vaates peitub riigivõla suurenemise probleemi lahendus riigi tulude suurendamises läbi ettevõtlussektori konkurentsivõime kasvu välisturgudel. Avaliku sektori eelarvet ei saa pikaajaliselt tasakaalustada üksnes kärpesäästuga. Tõeline stabiilsus tekib siis, kui meie ettevõtted suudavad luua suuremat lisandväärtust ning võita juurde uut turgu. Meie peamiste lähinaabrite ja eksportturgude (Soome ja Rootsi) nõudluse taastumine annab Eesti ettevõtetele võimaluse ja kindlustunde uuteks investeeringuteks. Lähinaabrite kasv on ajalooliselt kiirendanud ka meie kasvu. Muidugi peame olema valmis maailmamajanduse võimalikuks tsükliliseks kõikumiseks ja uuteks ootamatusteks. Raha on maailmaturul muutunud kallimaks ning kõrgete intressimäärade foonil ei ole järske pöördeid kohe näha. Sellegi poolest on uute ärilaenude intress Eesti ettevõtete jaoks madalam kui viimastel aastatel keskmiselt. See tähendab, et alus ja finantseerimiskeskkond edaspidisteks investeeringuteks ning laienemiseks on olemas. Nüüd on otsustav hetk: vajame tööstuses ja ettevõtluses tervikuna rohkem riskijulgust ja ambitsioonikust. Tööstussektori näitajate üldine tõus võrreldes aastatagusega kinnitab, et vundament uueks hüppeks on laotud. Rahandusministeeriumi prognoos annab sõnumi, et kriiside seljatamisest tuleb nüüd julgelt edasi liikuda. Majandusministeeriumis anname endast parima, et ettevõtluskeskkond toetaks innovatsiooni, eksporti ja strateegilisi investeeringuid, mis tagavad Eestile pikaajalise majanduskasvu ja jätkusuutliku riigi rahanduse.
