“Kümne aastaga, mil vägivallaennetuse tunnustusauhindu on antud, on Eesti ühiskond saanud palju teadlikumaks ja usun, et ka vägivalla märkamist on enam. Julgus vägivalla, olgu vaimse või füüsilise, vastu välja astuda või vahele minna, kindlustab meie kõigi vabadust. Sest ilma julguseta ei ole vabadust. Tänan kõiki auhinna eestvedajaid ning kõiki auhinna laureaate. Oma tegude ja eeskujuga loote te meie ühist tulevikku. Teie teate hästi, kui paljudel viisidel on võimalik vägivallast ja hirmust vabama ühiskonna loomisele kaasa aidata,” sõnas president Alar Karis vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel.
Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul näitab auhinna kümne aasta pikkune ajalugu ja laureaatide lai ring, et vägivalla märkamiseks ja peatamiseks ühiskonnas on igal inimesel võimalus. “Riik on viimase aasta jooksul tugevdanud nii ohvrite kaitsmist kui ka vägivalla ennetamist. Vastu on võetud nõusolekuseadus. Valmis on muudatused, millega muutub karistatavaks teise inimese alasti- ja intiimpiltide või -videote nõusolekuta avaldamine. Arendame andmebaase ja asutuste vahelist infovahetust vägivalla toimepanijate kohta. Viimase kohta on heaks näiteks nn Mudila projekt, mis peab kindlustama ühtsete ja tervikute andmete jõudmise õigel ajal õigete inimesteni. Meie sõnum on ühemõtteline: vägivald ei ole kunagi paratamatus ega eraasi, vägivald on talumatu. Seda tuleb märgata, sellele peab reageerima ja oma tähelepanekud tuleb õiguskaitseasutusele edasi anda.”
2026. aastal pälvisid tunnustuse: Brianna Närep Brianna panustas lähisuhtevägivalla-alase teadlikkuse tõstmisse tehes gümnaasiumiastmes uurimuse pealkirjaga “Pärnu gümnaasiumiõpilaste teadmised ja hoiakud lähisuhtevägivalla suhtes”. Ta uuris erinevaid vägivalla vorme ning viis Pärnu linna gümnaasiumiõpilaste seas läbi küsitluse, mille tulemusi esitles Sütevaka Hümanitaargümnaasiumi õpetajatele ja õpilastele. Tema uurimistöö tulemused toovad esile olulise ühiskondliku sõnumi: kuigi noorte teadlikkus rasketest füüsilistest vägivallavormidest on hea, on piirid psühholoogilise ja kontrolliva käitumise osas ebaselged. Oma uurimusega kaardistas ta, kuhu on vaja suunata täiendavat selgitustööd ja ennetustegevust, et kaitsta järgmist põlvkonda ebatervete suhtemustrite eest.
Eesti Kunstimuuseumi eriprogramm “Naistevastase vägivalla vastu” Eesti Kunstimuuseum (EKM) tegeleb vägivallamustrite murdmise ning haavatavate rühmade võimestamisega kunsti kaudu. Muuseumi tegevus lähtub filosoofiast, et kunstiteose vaatamisel ja vägivalla märkamisel on midagi ühist – mõlemad eeldavad tähelepanelikku pilku, süvenemist ja oskust vaadata pinna alla. Seda põhimõtet on muuseum rakendanud edukalt kahes algatuses, tõestades, et kultuuriasutused saavad ja peavad võtma selge vastutuse turvalisema ühiskonna kujundamisel. 2025. aastal viis muuseum kõigis oma viies filiaalis ellu eriprogrammi “Naistevastase vägivalla vastu”, kaasates aruteludesse ohvriabi eksperdid ja kunstiteadlased. Kasutades kunsti vahendina, aitas projekt lahti mõtestada ajaloos normaliseeritud vägivallamustreid, suunates avalikkuse tähelepanu ohumärkide märkamisele ja ohvrite toetamisele.
Paralleelselt ühiskondliku teadlikkuse tõstmisega tegeleb muuseum vägivalla algpõhjustega sügavalt isiklikul tasandil. Kumu sisehoovi tasuta näitus “Hoia mind kaisus”, mis sündis kunstnike Marta Vaariku ja Juri Krutii algatusel koostöös kinnise lasteasutuse teenusel (KLAT) viibivate noortega, on traumateadlik ja ennetav projekt. Näitus annab hääle ja otsustusõiguse riskikäitumisega ja traumadega noortele, keda ühiskond märkab sageli alles siis, kui midagi on valesti. Luues Kumu sisehoovi sotsiaalse skulptuuripargi, pakub muuseum noortele hinnangutevaba ruumi eneseväljenduseks ja eneseusu taastamiseks, mis on otsene alternatiiv ennasthävitavale ringile ja käitumisraskustele. Samuti panustab näitus kriisiennetusse, tuues külastajateni olulised nõuande- ja abiliinid.
Eesti Kunstimuuseumi tegevus näitab, kuidas kunst võib toimida elupäästva sotsiaalse muutuse tööriistana. Olgu tegemist naistevastase vägivalla ennetamisega või riskis noortele turvatunde ja tingimusteta lahkuse pakkumisega – muuseum on tõestanud, et tähelepanelik pilk, usaldus ja siiras kohalolu suudavad ennetada kurjust ning muuta elusid. Institutsioon väärib vägivalla ennetuse auhinda kui eeskujulik ühiskondliku heaolu eestkõneleja.
Elisa Eesti AS draamasari “Minu kallis ema” Draamasari “Minu kallis ema” käsitleb vägivalda ja selle mõju inimese psüühikale, eneseväärikusele ja identiteedile. Sarja tegijad on valinud vägivalla kujutamisel ohvri perspektiivi, näidates seda ilustamata ja võimalikult realistilikult. Peategelane Alina on kogenud lapsepõlvest alatest vaimset ja füüsilist vägivalda, mille tagajärjel on kujunenud kaassõltuvus, millest on tal ka täiskasvanuna raske vabaneda, Sarja üheks oluliseks eesmärgiks on näidata, miks ei pruugi rasket vägivalda kogenud inimene vägivallast eemalduda ning kuidas pidev vägivalla kogemine mõjutab inimese…