Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu ja Riigikohtu praktikaga, tugevdada inimeste põhiõiguste kaitset ning tagada samal ajal õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele vajalikud võimalused raskete kuritegude uurimiseks ja riigi julgeoleku kaitsmiseks.
Justiits- ja Digiminister Liisa Pakosta rõhutas, et eelnõu tähendab olulist muutust senises korras, kus sideettevõtjad on pidanud säilitama kõigi kasutajate telefoni- ja mobiilside liiklus- ning asukohta kajastavaid sideandmeid ühe aasta jooksul.
“Kehtiv regulatsioon ei vasta Euroopa Kohtu praktikale. Uue eelnõuga lõpetame üldise liiklus- ning asukohaandmete säilitamise kohustuse. See tähendab, et inimeste sideandmeid säilitatakse edaspidi oluliselt kitsamas ulatuses ja eraelu kaitse tugevneb,” ütles Liisa Pakosta.
Eelnõu kohaselt jäävad üldjuhul säilitamisele üksnes kasutaja tuvastamiseks vajalikud sideandmed ja IP-aadressidega seotud andmed. Liiklus- ja asukohaandmeid saavad uurimisasutused kasutada üksnes juhul, kui sideettevõtjad on need kogunud oma ärilistel eesmärkidel ning nende kasutamiseks on seaduses ette nähtud vajalikud menetluslikud tagatised.
Samuti luuakse uus õiguslik võimalus niinimetatud kiirsäilitamiseks, mis võimaldab konkreetse menetluse raames ajutiselt peatada juba olemasolevate andmete kustutamise kuni kuueks kuuks. Kiirsäilitatud andmete kriminaalmenetluses kasutamine eeldab kohtulikku luba.
Eelnõu näeb ette ka piiratud erandid olukordadeks, kus kaalul on Eesti julgeolek või raske kuritegevuse tõkestamine. Sellisel juhul võib valitsus pädevate asutuste hinnangute alusel kehtestada ajutise säilitamiskohustuse. Julgeolekuohu korral on meede ajaliselt piiratud ning raske kuritegevuse vastu võitlemisel ka geograafiliselt sihistatud konkreetsetele piirkondadele või tugijaamade levialadele. Kõik meetmed peavad olema põhjendatud, proportsionaalsed ja alluvad järelevalvele.
Eelnõu koostamisel kaasas ministeerium aktiivselt sideettevõtjaid, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL), õiguskaitseasutusi ning andmekaitse eksperte. Eelnõuga hüvitab riik sideettevõtjatele raske kuritegevuse tõkestamiseks vajaliku sihistatud andmesäilitamise põhjendatud kulud. Asjatundjate komisjon hindab enne hüvitamist, kas taotletud kulud on vajalikud ja põhjendatud.
“Sellise reformi puhul tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Ühelt poolt peame tagama inimeste põhiõiguste ja eraelu kaitse, teisalt ei tohi muuta võimatuks raskete kuritegude uurimist või riigi julgeoleku tagamist. Eelnõu on kompromiss, mis arvestab nii Euroopa Kohtu nõudeid kui ka Eesti julgeolekuvajadusi,” lisas minister.