Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis pea 700 000 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ja tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid. Uuringu koostamisel osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased ja analüüsides kasutati Eesti geenivaramu andmeid. Ärevushäired on maailmas kõige levinumad vaimse tervise mured ja nende esinemissagedus kasvab. Uus uuring keskendus aga mitte niivõrd kliinilise diagnoosi olemasolule, vaid ärevussümptomite raskusastmele. See võimaldas teadlastel uurida ärevust kogu selle ulatuses, alates tavapärastest muretsemisest kuni tõsiste ärevushäireteni. Uuringu kaasautori, neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessori Kelli Lehto sõnul aitab mõõdukas muretsemine märgata riske, teha paremaid otsuseid ja valmistuda väljakutseteks. “Probleem tekib siis, kui mure ei ole enam ajutine külaline, vaid muutub püsivaks ja vältimatuks kaaslaseks,” selgitas ta.
