Euroopa Liidu kaasseadusandjad jõudsid 15. juunil kokkuleppele lennureisijate õiguste uuendamises. Euroopa Parlament kiitis selle heaks 7. juulil häältega 646:12 ning nõukogu 13. juulil. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku juba 2013. aastal, kuid varasemad läbirääkimised takerdusid kaitsetaseme erimeelsuste tõttu. Parlament lükkas tagasi nõukogu katse kaitset nõrgendada ning säilitas enamiku õigustest lennuhäirete korral, tagades selgemad hüvitamiskorrad, suurema hinnaläbipaistvuse ja keelustades no-show lennud.
Alates 2004. aastast kehtiv määrus EC 261 annab paberil tugevaid õigusi, kuid praktikas on rakendamine nõrk. Reisijaid ei teavitata ennetavalt ning hüvitis ei ole automaatne. Uuringu järgi ei tea 79 protsenti reisijatest oma õigusi; vaid 38 protsenti õigustatud isikutest esitab nõude ja 22 protsenti saab hüvitist. Lennufirmad hoiavad umbes 3,2 miljardit eurot maksmata hüvitisi. Erakorraliste asjaolude ebamäärasus on võimaldanud keeldumisi ning järelevalve on ebaühtlane.
Viivitused on kasvanud liiklusest kiiremini: 2015–2025 suurenes Euroopa lennuliiklus 11,5 protsenti, viivitused aga 82,7 protsenti. Reisijad saavad jätkuvalt hüvitist vähemalt kolmetunnise hilinemise, alla 14 päeva enne väljumist tühistamise või pardalemineku keelu korral; säilisid ka hüvitamine ja ümberbroneerimine. Raportöör Andrey Novakov rõhutas, et uus kord hõlbustab hüvitise tegelikku kättesaamist.