Eurostati värskete andmete kohaselt kasvas Euroopa Liidu rahvaarv 2026. aasta jaanuariks 706 000 inimese võrra, ulatudes 452 miljonini. See oli järjest viies aasta, kui EL-i elanikkond kasvas pärast COVID-19 pandeemia aegset langust 2021. aastal. Võrreldes 1960. aastaga on tänaste liikmesriikide rahvaarv suurenenud 354,5 miljonilt 452 miljonini, kuid kasvutempo aeglustub — 1960. aastate 3 miljonilt inimeselt aastas 600 000-ni 2010. aastatel.
Alates 2012. aastast on negatiivset loomulikku iivet (rohkem surmasid kui sünde) kompenseerinud positiivne rändesaldo. Suurima rahvaarvuga on Saksamaa (83,5 miljonit), järgnevad Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Poola. Kõige kiiremini kasvasid Malta, Küpros ja Luksemburg, samas kui suurima languse fikseerisid Läti (-8 tuhande kohta), Eesti (-7) ja Ungari (-5).
Eurostat prognoosib, et sajandi lõpuks väheneb EL-i rahvaarv 11,7% ehk 53 miljoni inimese võrra, peamiselt langeva sündimuse tõttu. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on kutsunud üles demograafilisele taasrelvastumisele ning valitsus pikendas vanemapuhkust.