**USA-Iraani kokkulepe laguneb enne läbirääkimiste algust**
USA ja Iraani vahel neljapäeval allkirjastatud memorandum, mis pidi avama Hormuse väina ja käivitama 60-päevased läbirääkimised, on hakkanud lagunema juba enne esimest kohtumist. Iraani läbirääkimisosaline delegatsioon loobus kavandatud Šveitsi-reisist põhjusel, et Iisrael jätkab sõjalisi operatsioone Lõuna-Liibanonis hoolimata memorandumi tingimusest, mis nõuab seal tulekahju lõpetamist. Iraani Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu avaldus hoiatab “eelnevalt kindlaks määratud vastumeetmete” rakendamise eest ning Iraani poolametlik uudisteagentuur Tasnim teatas, et Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe merevägi on Hormuse väina uuesti sulgenud — ehkki selle kinnitus pole lõplik.
Taustaks: Iisrael sõdib Liibanonis juba kuusteist kuud ning selle peaminister Netanjahu kinnitas neljapäeval selgesõnaliselt, et Iisrael ei lahku Lõuna-Liibanonist. Iisraeli kaitseministeerium avaldas uue kaardi, mis näitab laienenud okupatsioonitsooni ulatumist Nabatiyye tugevpunkti lähedale — mitme kilomeetri võrra sügavamale kui memorandumis lubatu. Memorandum allkirjastati USA ja Iraani vahel ilma Iisraelita ning USA selgelt eeldas, et suudab liitlast ohjata, mida Iisrael oma tegevusega ümber lükkab. Hezbollah hävitas neljapäeval Iisraeli tanki, tappis neli sõdurit.
Vastuolud on mitmel tasandil. Esiteks ei suuda USA täita ühte Iraanile lubatud põhitingimust — 300 miljardit dollarit ekvivalenti reparatsioonifondis; asepresidendi Vance’i sõnul tähendab see Pärsia lahe riikide individuaalseid investeeringuid Iraani, kuid Saudi välisminister kaldus sellest avalikult kõrvale. Teiseks nõuab Iraan, et USA astub esimesena konkreetseid samme, samal ajal kui USA ootab Iraanilt vastavust enne külmutatud varade vabastamist. USA peavoolumeedia — Naked Capitalism toob eraldi välja Bloombergi eksitavad pealkirjad — jätab Iisraeli sõjalise tegevuse Liibanonis sageli loo hämarasse serva. Edasist jälgimist vajab nii see, kas Trump avaldab Iisraelile tegelikku survet (relvaabi peatamine, THAAD-süsteemide tagasitõmbamine), kui ka see, kas Iraan suletud väinaga taastab oma tugevaima survevahendi.
**Naftaturud hinnavad vaherahu edukust — laod räägivad teist juttu**
Brent toornafta hind kukkus neljapäeval alla 77 dollari barreli eest — see on madalaim tase alates Kesk-Ida sõja algusest veebruaris — ning on alates maikuu tipust üle 100 dollari langenud rohkem kui 25%. WTI kaupleb praegu ligikaudu 75 dollari juures. Turud on kiiresti lahti rullimas geopoliitilist riskipreemiat, eeldades, et miljonid barrelid Pärsia lahe naftat naasevad pea kohe maailmaturule. OilPrice’i analüütik Julianne Geiger märgib aga, et turud “hinnavad taastumist, mida pole veel juhtunud.”
Tegeliku turu näitajad kõnelevad vastu. USA toornafta laod on kaotanud üheksas nädalas üle 52 miljoni barreli; Cushingis — WTI hinna määramiskohas — on varud kriitilise miinimumi lähedal, mille all ei ole torude kaudu enam füüsiliselt võimalik naftat kätte saada. Hormuse väinas liigub praegu 17–29 tankerit päevas, normaalne maht on 100–140. Goldman Sachs hoiatab, et väinamaht ei pruugi kunagi täielikult taastuda. Laevaettevõtted on ettevaatlikud, kindlustussektoris pole selgust ning miinitõrje ei toimu üleöö. Mõned tankerikaptenid sõitsid väina läbi transponderid väljas — kanalid teatasid sellest kui usalduspuuduse märgist, mis ilmnes enne, kui diplomaadid lõpetasid allkirjastamise.
Lisapinge allikas on naftat tarbivate suurriikide olukord: India energiaarve tõusis sõja ajal 82%, Hiina rafineerimistegevus kukkus nelja aasta madalaimale tasemele ja USA strateegiline naftareserv on 1983. aasta tasemel — “hädapidurit pole enam tõmmata,” nagu kirjeldab üks kauplemisanalüüs Naked Capitalismis. Kui USA-Iraani kokkulepe tõepoolest laguneb — ja tänased teated Hormuse väina uuest sulgemisest viitavad sellele —, siis langemised võivad sama kiiresti pöörduda järskudeks tõusudeks. Euroopa Keskpank on juba teatanud, et Iraani rahukokkulepe “ei kustuta Euroopa energiahinnašokki.”
**USA nõuab Aafrika riikidelt tervisandmetele juurdepääsu abilepingute tingimusena**
ProPublica avaldas 17. juunil põhjaliku uurimuse Trump-administratsiooni uuest ülemaailmsest tervisestrateegiast, milles USA on sidunud miljardite dollarite suuruse eluhoiuabi tingimuse rahvaste tervisandmetele otsese, reaalajajuurdepääsuga. Ugandaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt saab USA seitsme aasta jooksul otsesissepääsu üheksasse riigi terviseandmete süsteemi, sealhulgas kesksesse terviseandmete koguhoidlasse ja elektrooniliste ravimikaartide süsteemi. Vastutasuks saab Uganda 1,7 miljardit dollarit viie aasta jooksul — rohkem kui 45% vähem, kui riik sai enne Trump II. Kenya sai kokkuleppe allkirjastamise tingimuseks seitsme aasta terviseandmed, kuigi USA rahastab vaid viit aastat.
Taust on järgmine: pärast USAIDi lammutamist kaotas USA valdava osa oma rahvusvahelisest tervisevõrkude taristust ning lahkus Maailma Terviseorganisatsioonist. Uue “America First” ülemaailmse tervistrateegia eesmärk on — välisosakonna sõnul avameelselt — muuta abi Ameerikale “kasumlikumaks” ja edendada “Ameerika terviseinnovatsioone.” Zambia, Zimbabwe ja Ghana lükkasid esialgse tingimuse tagasi; Zambia ütles ei ka USA nõudele mineraalressursside vastu. Kokkulepped on salajased: välisministeerium lubas dokumendid avalikustada alles 2027. aasta septembris. Avaliku huvi kaitsja Public Citizen on esitanud nende saamiseks kohtusse hagi.
Andmekaitse eksperdid tõstavad esile mitmeid probleeme. Kokkulepete sõnastus on ebatäpne ega sisalda andmete kasutamist piiravaid standardklausleid; anonüümitud andmed on tehisintellekti abil taasidentifitseeritavad; haiguste — HIVi, tuberkuloosi, abiortide, vaimsete häirete — avalikustamine toob Aafrika kontekstis kaasa diskrimineerimis- ja vägivallariski. Ugandas on andmeõiguste advokaat Frank Ssekamwa sõnastanud valiku järgmiselt: “Kui võtad lepingu vastu, sind kurnatatakse. Kui keeldud, sured. See on digikolonialismi olemus.” Küsimus, kas USA kasutab andmeid ka tehisintellektimudelite treenimiseks — mida ükski kokkulepe otseselt ei keela —, jääb vastuseta. USA välisministeerium väidab, et andmed anonüümitakse ja kasutatakse ainult terviseteenuste auditeerimiseks.
—