Bitcoini hind kõigub 65 000 dollari juures, olles aastaga langenud ligi 50%, ning meeleolu krüptosektoris on muutunud tagasihoidlikuks. QTR-i Fringe Finance’i autor toob esile riski, millest praegu vähe räägitakse — see pole tehnoloogiline, makromajanduslik ega regulatiivne, vaid poliitiline.
2020. aastatel on krüptovaluuta muutunud rahandustehnoloogiast poliitiliseks identiteediks. Vabariiklased on hakanud krüptot kujutama innovatsiooni ja majandusvabaduse sümbolina, demokraadid rõhutavad aga tarbijakaitset ja finantsjärelevalvet. Elizabeth Warren kritiseerib juba teravalt SpaceXi börsile minekut (IPO).
Autor küsib, mis juhtub, kui demokraadid võidavad 2026. aasta vahevalimised ja 2028. aastal Valge Maja. Praegu toetab Trumpi administratsioon krüptot avalikult, regulaatorid on leebemad ning kongress arutab digivarade selgust toovat seadusandlust. Skeptikud nagu Peter Schiff märgivad, et kui bitcoin ei suuda kuuekohalist hinda hoida isegi ETF-ide ja krüptosõbraliku valitsuse toel, on katalüsaatorid juba ära kasutatud.
Michael Saylori firma Strategy kaupleb aga oma hinnatud netovara väärtusest madalamalt ning eelisaktsia STRC sulgus hiljuti 91 sendi juures dollari kohta.