Norra Bergeni ülikooli järeldoktor Daniel Koestner ja kolleegid analüüsisid 20 aasta satelliidiandmeid Vaikse ookeani piirkonnast, kus hoovused koonduvad prügi Hawaii ja California vahele. Ajavahemikul 2002–2022 muutusid prügilaigu lähedased veed sinises ja rohelises lainepikkuses heledamaks kui ümbritsevad alad. Tulemused ilmusid ajakirjas Communications Earth & Environment.
Uurijad rõhutavad, et andmed ei tõesta veel, et mikroplast oleks merevärvi otseselt heledamaks muutnud, kuigi laborikatsed mikroplastiga toetavad seda seost. Ilma otseste mereproovideta on raske kindlaks teha, mis värvimuutust täpselt põhjustab. Kaasautor Shea Cheatham, samuti Bergeni ülikooli doktorant, märkis, et nad on veel ühe sammu kaugusel kindlast tõestusest, et mikroplast põhjustab nähtavat värvinihet, ning tuleb prügilaiku kohapeal kontrollida.
Suur Vaikse ookeani prügilaik on piirkond, kuhu praht looduslikult kuhjub ja mis on täis pisikesi plastitükke. Satelliitvaatlused näitasid, et heleduse kasv sinises ja rohelises spektris eristub selgelt naabervetest. Meetod põhineb pikaajalisel kaugseirel, mitte ühekordsel mõõtmisel.
Teadlaste lootus on, et sarnaseid värvinihkeid saab kasutada ka teiste maailma piirkondade tuvastamiseks, kuhu mikroplast on kogunenud. See avaks võimaluse jälgida plastireostuse levikut ookeanides ilma iga kord laevaga kohale minemata, kuigi lõplik kinnitus nõuab endiselt proovide võtmist.