Analüüs: Euroopa — 26. oktoobril 2026
Prantsusmaa 10-aastaste võlakirjade tootlus ületas 5%, euroala nakkusrisk kasvab
Prantsusmaa 10-aastase riigivõlakirja tootlus jõudis möödunud nädalal 5,14%-ni, kõrgeimale tasemele alates 2002. aastast, ning vahe Saksa riigivõlakirjadega sulgus reedel 169 baaspunktil. Endine peaminister Michel Barnier ütles Politico Europe’ile, et Prantsusmaa on „finantskriisi äärel“. Kahel nädalavahetusel järgnesid elukalliduse ja koolide üle suured meeleavaldused varasematele rahutustele. Investorid olid Prantsuse võlga juba müünud kangekaelse eelarvepuudujäägi, umbes 3,5 triljoni euro suuruse riigivõla, nõrga kasvu ja reformimata pensionisüsteemi tõttu. Peaminister Sébastien Lecornu 2027. aasta eelarve eeldab juba 43 miljardi euro sääste.
Lugu paistab silma, sest Prantsusmaa on ELi suuruselt teine majandus. Wolfgang Münchau märgib UnHerdis, et Prantsuse 10-aastased kulud on üle 5% ja Itaalia tootlused on napilt järel. Belgia võla ja SKP suhe on 108%; peaminister Bart De Wever ütles, et Belgia „peab end Prantsuse olukorrast distantseerima“. Mario Monti meenutas Itaalia 2011. aasta vahe hüpet umbes 150-lt enam kui 500 baaspunktini kuudega. EKP saab endiselt tingimustel võlakirju osta, kuid Pariis on korduvalt jätnud täitmata ELi puudujäägilubadused, sealhulgas tee 3%-ni SKP-st 2029. aastaks.
Sõlm on nii poliitiline kui fiskaalne. Küsitlused panid Marine Le Peni umbes 34% ja Jean-Luc Mélenchoni umbes 15% juurde enne 2027. aasta aprilli presidendivalimisi; mõlemad tahavad rohkem kulutusi ja madalamat pensioniiga. Münchau väidab, et ükski usutav võitja ei suuda korraga kärpida puudujääki, hoida korda, täita ELi reegleid ja jääda euroalasse. Riigivõlg on tagatis EKP likviidsusele; maksejõuetus külmutaks pangad ja võiks sundida eurost lahkuma, kahjustades Briti kapitaliturge. Ametnikud lükkavad endiselt tagasi Kreeka-laadse maksete peatamise. Lahtine küsimus on, kas turud ootavad 2027. aastani või sunnivad teema varem peale.
Allikad: UnHerd, Politico Europe.
Ühendkuningriigi eelarve on raamitud tehisintellekti panusena allakäigu vastu
UnHerd avaldas Ryan Waini väite, et selle nädala Ühendkuningriigi eelarve, mille esitas kantsler John Healey, peaks kohtlema tehisintellekti peamise kasvukangina, mitte järjekordse maksude-ja-kulutuste vooruna. Faktiline taust on nõrk: YouGovi küsitluse järgi, mida loos tsiteeritakse, arvab kaks kolmandikku täiskasvanutest, et tänased lapsed elavad vanematest kehvemini; Ühendkuningriigi investeeringud on olnud G7 madalaimad 24-l viimasest 30 aastast; umbes 2,5 miljonit inimest on tervise tõttu töölt eemal.
Tony Blairi instituudi Wain osutab varadele, mis on faktid, mitte prognoosid: NHS hoiab peaaegu 70 miljoni inimese sünnist surmani kirjeid; dementsus maksab umbes 42 miljardit naela aastas; Briti idufirmad kaasasid 2026. aasta esimese üheksa kuuga 23 miljardit dollarit, rohkem kui kolmandiku Euroopa kogusummast. Rolls-Royce ehitab endiselt Derby’s allveelaevareaktoreid; Airbusi tiibu tehakse Broughtonis. Piirimudeleid testitakse Ühendkuningriigi tehisintellekti turvalisuse instituudis. Vastukaaluks on võrk range piirang: tuuleparkide väljalülitamise eest makstakse peaaegu 2 miljardit naela aastas ning Microsoft loobus Essexis andmekeskuse tehingust, sest elektrit ei olnud enne 2030. aastat. Jackdawi gaasiväli kiideti heaks; Rosebank jääb elavaks poliitiliseks võitluseks.
Pinge on institutsionaalne. Maksud on sõjajärgsetel kõrgustel ja kulutused juba kõrged, seega vanal fiskaalrituaalil on vähe ruumi. Planeerimine, pensionifondide jaotus, riigiteenistuse ettevaatlikkus ja elektrihinnad seisavad kõik tehisintellekti strateegia ja tegeliku investeeringu vahel. Kas Healey eelarve nihutab energiapoliitikat „puhta energia“ sihtidelt odavama, varasema tarne poole, näitab, kas tehisintellekti argument on tegus või retooriline.
Allikad: UnHerd.