Kevadel sai USA sõjaväeluure ebatäpse teate, et üks Hiina laev Lähis-Idas veab tuumarelvaprogrammi komponente. Nelja allika sõnul asus USA sõjavägi kohe laeva pealtkuulamist ette valmistama. Relvastatud sõjaväelased olid valmis pardale minema ning sõjalennukid olid õhus, kinnitasid allikad.
Vahetult enne planeeritud operatsiooni uuriti erivägede analüütiku koostatud aruannet põhjalikumalt. Selgus, et see oli loodud tehisintellekti (AI) abil ning analüütiku kasutatud vestlusrobot tuvastas lasti valesti. Aruanne oli allikate sõnul täiesti vale. Ühe allika hinnangul peaaegu algas sellest sõda, sest mis tahes USA operatsioon Hiina laeva vastu oleks võinud eskaleeruda relvakonfliktiks kahe riigi vahel.
USA sõjavägi ja luurekogukond suruvad tehisintellekti peaaegu kõikidesse töövaldkondadesse, alates tohutu luureinfo analüüsist ja löögisihtmärkide valikust kuni eelarve, logistika ja tarneahelate haldamiseni. Juhtum toob esile riskid, mis kaasnevad uue ja halvasti mõistetud tehnoloogia kasutamisega sihtmärkide määramisel. Samas rõhutavad ametnikud, et USA ei tohi vastastest maha jääda. Kaitseminister Pete Hegseth avaldas jaanuaris tehisintellekti kiirendamise strateegia, et kiirendada katsetamist, vähendada bürokraatiat ja kindlustada USA juhtpositsioon sõjalises tehisintellektis.