The Timesi küsitlus. Faktid ja tsitaadid allikale viidates.Euroopa kaitse- ja luurejuhid ei näe tõendeid, et Venemaa valmistuks NATO liikmesriigi vastu maismaaoperatsiooniks. Nii järeldub The Timesi küsitlusest kümne praeguse ja endise Euroopa julgeolekuametniku seas, nende hulgas kolm kaitseministrit. Samal ajal möönavad nad, et Moskva on Euroopas tihendanud hübriidrünnakuid.
Kaks anonüümset Euroopa luureallikat ütlesid lehele, et alliansis ei ringle plaani Vene maaväe rünnakuks NATO vastu, sh Krimmi-laadseks „roheliste mehikeste“ operatsiooniks. Briti relvajõudude kõrgemad ohvitserid kinnitasid, et uut luureinfot eelseisva rünnaku kohta ei ole.
Läti kaitseminister Raivis Melnis: „Läti ja NATO ei ole praegu otsese sõjalise ohu all. Üldine ohupilt ei ole viimastel nädalatel oluliselt muutunud ja meil ei ole teavet eelseisva sõjalise rünnaku kohta Läti või NATO vastu. Pole põhjust tekitada tarbetut hirmu.“Leedu kriisiohjekeskuse juht Vilmantas Vitkauskas: suuremõõtmeliseks rünnakuks Leedu või teiste liitlaste vastu puuduvad alused. Iga ebatavaline intsident ei tähenda automaatselt sõjalist eskaleerumist.
Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson hoiatas, et sissetungi vältimatuks kuulutamine võib muutuda iseenesest täituvaks ennustuseks. ICDS-i vanemteadur Liis Mure lükkas tagasi kuvandi Balti riikidest kui kergesti purustatavast sihtmärgist: tema sõnul on need Vene sekkumisele vastupidavad ja on ähvardustele reageerinud aktiivselt.Pilt ei ole ühetaoline.
Taani kaitse luureteenistus FE rääkis „madalast, kuid kasvavast“ riskist, et Venemaa võib saata väed naaberriigi piiratud alale, näiteks vene keelt kõneleva vähemuse „kaitsmise“ ettekäändel. Tšehhi julgeolekuteenistuse juht on rääkinud võimalikust piiratud sissetungist lähikuudel. Mõttekoda Institute for the Study of War on modelleerinud hüpoteetilist operatsiooni Narvas.
Hollandi kaitseminister Dilan Yeşilgöz-Zegerius: Vene hübriidtegevus — sabotaaž ja küberrünnakud — on muutunud sagedasemaks. „On selge, et Euroopat proovitakse.“Leedu kaitseminister Robertas Kaunas nimetas Venemaa tegevust terrorismiks ja ütles, et Putin on Ukrainas plaanipärase võidu asemel valinud uue agressiooni.
The Times seob pinge kasvu intsideotidega: Vene Mi-8 sisenemine Poola õhuruumi Kaliningradi lähistel, droon USA raketitõrje baasi kohal Gdański lähedal, lõhkelaenguga droon Läänemere rannas, tiibrakett H-101, mis lendas sügavale Poola ja kukkus Lublini lõunaosas, droonitabamus Galați kortermajale Rumeenias.
Ähvardatud või rünnatud on ka kaitsetööstust, teiste seas Eesti Milrem Roboticsit.Osa pealinnu kardab, et Kreml testib NATO 5. artiklit, et paljastada liitlaste lõhesid. Endine Briti suursaadik Eestis Ross Allen ütles, et Moskva on seni püüdnud 5. artiklit vältida ning konventsionaalne oht on pigem pikaajaline.
President Putin on hoiatusi nimetanud mõttetuks ja tahtlikuks provokatsiooniks, millega luuakse olematu oht.Kokkuvõte: suurt maismaasõda NATO vastu ei peeta praegu tõendatuks; droonid, sabotaaž, küberrünnakud ja hirmutamine on juba käimas.Allikas: The Times, Oliver Moody,
Allikas: Larisa Brown, Marc Bennetts, 24. september 2026.
The Times