Iraani sõja ummikseis süveneb, kuna Trump lükkab vaherahu tagasi
President Trump on lükanud tagasi Iraani ettepaneku seitsmepäevaseks vaherahuks, mis avaks Hormuzi väina ja taastaks tuumaläbirääkimised vastutasuks USA blokaadi tühistamise eest Iraani sadamates. Wall Street Journali tsiteeritud USA ametnike sõnul on Trump öelnud abilistele, et ootab pommitamise jätkamist pärast novembri vahevalimisi, pidades ebatõenäoliseks, et Teheran oma tuumaprogrammi täielikult demonteerib. Konflikt, mis on nüüd seitsmendat kuud operatsiooni Epic Fury all, püsib piiripealses seisundis aktiivsete vaenutegevuste ja habraste pauside vahel, naftaturud kõikudes Hormuzi taasavamise lootuste ja püsivate laevandushäirete vahel. WTI toornafta kõikumine oli sel nädalal järsk, langedes taasavamise teadete peale enne taastumist kokkuleppe puudumise tõttu.
Taust hõlmab 2026. aasta veebruari eskaleerumist, milles hukkus Iraani kõrgeim juht ja mis hõlmas intensiivseid USA-Iisraeli õhurünnakuid, millele järgnesid vahelduvad vaherahud, mis kokku varisesid. USA kaotuste arvud tõusid vaikselt sel nädalal 37 võrra 861 haavatuni, peamiselt merevägi ja merejalaväelased „Overseas Operations“ all, laevakahjustuste spekulatsioonidega, mida CENTCOM ei ole kinnitanud. Iraani ametnikud on ähvardanud laiendada sõja geograafiat India ookeanini ja kaugemale, samal ajal kui Saudi Araabia-Jeemeni võitlus intensiivistub “hutide” (Houthi) rünnakute ja Saudi mobilisatsiooniga. Tsiviilohvrite arvud jäävad vaieldavaks; sõltumatud loendused tsiteerivad üle 1700 Iraani tsiviilisiku surma õhurünnakutest koolidele, elamupiirkondadele ja kahese kasutusega infrastruktuurile, uurijate märkides Pentagoni läbipaistmatust ja tsiviilkahju ametite kaotamist.
Peamised pinged keskenduvad Trumpi vahelduvale diplomaatiale ja „hävitamise“ ähvardustele ÜRO-s, vahevalimiste poliitilistele arvutustele, ammendunud laskemoonavarudele, mille taastamine võtab aastaid, ning Iraani vastupidavusele hoolimata juhtkonna kaotustest ja majandusblokaadist. Ebakindlused hõlmavad seda, kas pommitamine jätkub pärast valimisi, laiema piirkondliku ülekandumise riski, mis hõlmab “huteid” (Houthis) või Euroopa baase, mida kasutatakse rünnakuteks, ning naftahindade hüppeid, mis toidavad globaalset inflatsiooni. Vabariiklaste rahutus sõja kestuse ja kulude üle kasvab valimiste eel.
Allikad: Naked Capitalism, Responsible Statecraft, Wall Street Journal raportid via NC.
USA tarbijate kindlustunne kukub sõjast tingitud naftašoki tõttu
Michigani ülikooli lõplik septembri tarbijate kindlustunde indeks langes 48,1-ni, mis on teine madalaim näit alates 1952. aastast, alla 7% augustist ja peaaegu 13% aastatagusega võrreldes. Tõusvad bensiinihinnad, mis lähenevad riiklikult 5 dollarile galloni kohta (üle 6 dollari Californias), ja tõusvad inflatsiooniootused on peamised tegurid, üheaastaste ootuste hüpates 4,6%-ni ja viieaastaste 3,4%-ni. Kindlustunne langes üle parteipiiride ning diislihinnad tabasid nominaalseid rekordeid, signaalides laiemaid kulurõhke. Turud hindavad 66% tõenäosust järgmiseks Fedi intressimäära tõstmiseks järgmisel kuul pärast hiljutist tõusu.
See tuleneb otseselt Lähis-Ida konflikti häiretest alates 2026. aasta algusest, mis on lisanud üle 1,50 dollari keskmistele bensiinihindadele, mida süvendavad tariifid ja kaubandushõõrdumised, sealhulgas Kanadaga ja Hiina vaherahu pikendamine. Fed seisab silmitsi dilemmaga ootuste ohjeldamisel ilma kasvu kukutamata, kuna nii praeguste tingimuste kui ootuste indeksid nõrgenesid. Äriväljavaated hapnesid kütusekulude ja kaubandusvaidluste tõttu. Ajalooline kontekst näitab, et see madalseis ületab varasemate naftakriiside, sõdade või pandeemiate tasemeid uuringu rekordis.
Pinged hõlmavad lahendamata Iraani sõda, mis hoiab kõrgeid energiakulusid ilma lähiajalise lõputa, eneseteostuvaid inflatsiooniriske ja poliitikaruumi ahenemist, kuna tehisintellekti investeeringud ja konflikt lisavad survet. Ebakindlused hõlmavad seda, kas Hormuz normaliseerub, edasiste intressitõusude mõju juba pingestatud majapidamistele ja vahevalimiste poliitilist tagasilööki taskukohasusest.
Allikad: BigGo Finance, Naked Capitalism lingid.
Trumpi liitlased määravad kartellid terroristideks ÜRO-s
ÜRO peaassamblee äärealadel ühines 14 Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riiki USAga, määrates 24 kartelli, jõuku ja inimkaubandusgruppi välismaisteks terroristlikeks organisatsioonideks, tuginedes Rio lepingule. See põhineb Ameerika kilbi koalitsioonil, võimaldades potentsiaalseid ühiseid sõjalisi operatsioone, droonirünnakuid ning ümbersuunatud USA abi ja varasid teistest piirkondadest. Trump võrdles kartelle „Läänepoolkera ISISega“, Ecuador juba majutab USA eriüksusi ja Colombia on valmis Reaper-droonideks ning 1 miljardi dollari abiks.
Taust ulatub märtsikuu kohustusteni surmava jõu kasutamiseks USA-sse kaubitsevate rühmade vastu, Hegsethi Panama kohtumisteni, mis volitasid operatsioone mitmes riigis, ja hiljutiste Aafrika droonide ning rahastuse nihkeni poolkerale. Välistatud vasakpoolsed valitsused nagu Mehhiko ja Brasiilia toovad esile koalitsiooni “barempoolse” (right-leaning) koosseisu. Eksperdid märgivad, et kuritegelikud rühmad erinevad terroristidest, nõudes õiguskaitset, finantshäireid ja arengut puhta militariseerimise asemel püsivate tulemuste saavutamiseks.
Peamised vastuolud hõlmavad narko- ja terrorisõdade sulandumist, mis riskib avatud lõpuga paigutustega ilma selge volituseta või lõppseisunditeta, potentsiaalset eskaleerumist poolkeraväliste tegijatega nagu Hiina, ning jõu piire korruptsiooni ja nõrkade institutsioonide keskel. Ebakindlused ümbritsevad operatiivset ulatust, tagasilööki ja seda, kas majandusliku koostöö elemendid materialiseeruvad.
Allikad: Responsible Statecraft.